Netisuhtlus ja -keel Netikeel Netikeel on arvutisuhtluses kasutatav keel. Internetisuhtluse keelt võib defineerida kui interneti vahendusel toimuvas mis tahes suhtluses kasutatavat keelt. Internet võib näida tavasuhtlusega võrreldes mõneti piiratum, näiteks jääb netisuhtluses enamasti puudu võimalus näha teise inimese žeste või hääletooni. Samas on internetikasutajad nutikad, luues kitsastes oludes leidlikke isemoodi suhtlusviise. Netisuhtluse tüübid 1) üldmeedia (internetti kandunud ajakirjandus, interaktiivsed kommenteerimisvõimalusega uudistesaidid, podcast’id1 jt); 2) personaalmeedia (nn isiklik ajakirjandus: blogid ehk veebipäevikud; mikroblogimine: mobiili abil internetti postitatavad lühiteated, nt Twitter; avalikud foto- ja videokogud); 3) otsesuhtlus (kahe või enama isiku vahel toimuv valdavalt sünkroonne vestlus: otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype, Gtalk
Autostumine andis miljonitele võimaluse kapselduda oma teekonnal rauast kasti, kuhu pääseb väljast ainult nii palju õhku ja helisid, kui sees olija seda soovib. Suhted sees ja väljas olijatega muutusid veidi vähem reaalseks. Virtuaalsuhete omamoodi ettekuulutajaks oli tegelikult kirja teke. Kummatigi ei nurisenud inimesed kirjaoskuse leviku päevil, et elutute paberilehtede vahetamine on asendamas pilke ja käepigistusi. Kirjavahetus ei asendanud vaid täiendas olemasolevaid suhtlusviise. Kuidas on aga tänapäeval? Massimeedia võimaldab meil iga päev kokku puutuda ja teatud mõttes suhelda sadade ja tuhandete inimestega - nii tegelaste kui teiste lugejatega. Isegi kui me ei vaheta ainsatki bitti informatsiooni, suhtleme me teatud mõttes - virtuaalselt - inimestega infoväljal. Meediakanalite rohkus pole aga kaasa toonud rohkem ühendusi vaid rohkem eraldatust. Meediatarbijad moodustavad üha fragmenteeruvaid kogukondi, kelle teed ei pruugi kunagi ristuda.
ennast teistele arusaadavaks tegemiseks viipeid ja häälitsusi. Vaikselt hakkasid sellisest suhtlemisest välja arenema sõnad ning lõpuks suudeti juba rääkida normaalsete lausetega. Erinevates maades kujunes välja isemoodi kõnepruuk ning väljendusviis. Kuid miks on oluline õppida teiste maade keeli? Miks nende omandamine nii tähtis on? Kõige suurem võõrkeelte tundjate eelis on see, et neil on vabadus, suuremad valikuvõimalused. Teades erinevate rahvaste suhtlusviise, saame maailmas sõita ükskõik kuhu, asuda oma lemmikpaigas õppima, tööle ning kas või lihtsalt pikemaks ajaks elama. Meil on võimalus ennast veel rohkem arendada, tutvuda selle maa kultuuri, traditsioonide ning inimestega. Kui on selgeks õpitud ka kõige raskemad keeled, saame suhelda isegi jaapanlase või eskimoga. Keelte tähtsusest saadakse aru siis, kui satutakse välismaale ning ei olda kursis selle riigi suhtlusviisidega
ka kaugemate kõrvalviibijateni ulatub, tekitab see võõristust. See kõik viitab sellele, et eestlane eelistab alistuvat suhtlusstiili kui on võimalik, see järel kehtestavat ja viimase võimalusena agressiivset Kokkuvõtteks võib öelda, et eeslased teadvustavad ennast grupina, kellel on oma mälu, ajalugu, tavad ja traditsioonid. See mõjutab ka nende käitumist ja suhtlusstiile. Keeruline on väita, et eestlane ei kasuta teatud suhtlusstiile või et ta kasutab ainult teatud suhtlusviise. Enam jaolt üritab eestlane läbi ajada alistuva suhtlusstiiliga, kui võimalik ja teadmised võimaldavad, kasutab ta ka kehtestavat. Paljuski tarvitatakse aga kergema vastupanuteed ja kasutusele tuleb agressiivne stiil. 1 McKay, M., Davis, M., Fanning, P. (1995) Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker 2 veenmi s kuns t .pbw or ks .com/ f /Kehtestav +suhtlemine ,IT .ppt
nende tundeid ja arusaamu, tekitab inimestes tihti mõistmatust. * Läbi aegade on inimesi võlunud raha ja sellega kaasnev ühiskondlik positsioon. * Samuti võib põhjus olla selles, et ühiskond ei suuda lahendada probleeme, mille üle inimesed muret tunnevad. * Kahtlemata on mugav suhelda läbi Interneti või mobiiltelefoni, kuid kahjuks kasutavad sääraseid suhtlusviise ka lähestikku elavad tuttavad. 7. * Kogu aeg enesesse sisestatud hariduse tähtsus... liial- * Selline äärmuslik vastandumine isale kui ühiskonnale muutis dused Indreku kibestunuks ning pessimistlikuks inimeseks. ja nn * Värske õhk ja puhas loodus on tohutult võimas inspiratsiooni allikas, ilutse- millest võiks kirjutada, luuletada, näidelda ja laulda aastaid ilma mine vahetpidamata. * ..
Selleks on olemas vastav vestluse teenus (talk) ja siin tuleb inimesele juba isiklikult läheneda ja teda vestlema kutsuda. Eelduseks on, et too teine ikka momendil arvuti taga istub. Kui teisel vestlemiseks parasjagu aega ja tahtmist on, siis võtab ta vestluse vastu või vastasel juhul keeldub vastamast. Tegemist on jällegi sünkroonse suhtlemisega. 3.1 Elektrooniline suhtlus organisatsioonis Kuidas on võimalik eelpool kirjeldatud peamisi arvuti vahendatud suhtlusviise rakendada organisatsioonides? Peab kohe mainima, et arvuti kasutamise efekstiivsuses suhtluse vahendajana ei olda ühestel seisukohtadel. Arvutit kasutatakse organisatsioonides laialdlaselt mitmetel põhjustel. Põhiliste kasutusaladena tuuakse esile projektijuhtimine, aruannete ühine koostamine, tööde ajaline planeerimine ja järgimine, ühine eelarve kalkuleerimine, toodangu ja klientide toetamine, keerukate olukordade uurimine
? · Kujuneb võrgusliku ühisidentiteet ja allkeel (släng, enda identifitseerimine grupi kaudu) · Jagunevad avalikud/suletud, ametlikud/argised Klass, haridus, sugu, vanus: · Enamasti haritud inimesed, enam mehi, vähem naisi · Vanus olulisim mõjur vanemad inimesed ei oska kasutada · vanad kasutavad traditsioonilisele meediale lähedasi netisuhtluse viise, keel lähedane kirjalikule keelele · noored kasutavad paljusid suhtlusviise ja teksitüüpe, keeles mitmed alamvariandid Avalikud ja anonüümsed sotsiaalsed omadused: Pööre! · anonüümne suhtlus: pseudonüümid, nimemärgid · pole näha kirjutaja sotsiaalseid omadusi · suhtleja õigused ja kohustused määratud vastavalt suhtlustüübile või suhtlusvõrgustikule Rollid ja staatus suhtluses: · inimesed loovad endale ise virtuaalse sotsiaalse identiteedi, lisavad omadusi või vaikivad maha
I video: Mis on mitmekultuuriline mitmekesisus ja nõuanded erineva kultuuritaustaga inimestega suhtlemiseks? Mitmekultuurilisus on kaheinimese vaheline suhtlemine, mis tuleneb nende kultuurilistest erinevustest: mitmekesisus käitumises, uskumustes, suhtumises, väärtustes, soolised või staatuse erinevused jne. 4 soovitust suhtlemisel erineva kultuuritaustaga inimestega: 1) kasutage enda vaatlusoskusi: jälgige käitumisi, kehakeelt, suhtlusviise ning püüdke neid omavahel kokku viia. 2) Aktsepteerige erinevusi (kokkulepetest kinnipidamisega kaasnevaid hilinemisi, mis ei ole solvavad erinevalt Sveitsist; tervitusviise/viisakusavaldusi; 3) Ärge eeldage, et üks inimene oma käitumisega esindab kogu rahvust, vaid pigem esindab ta enda väärtusi ja uskumusi. 4) Kannatlikkust suhtlemisel teisest rahvusest inimesega. Kokkuvõtvalt on kultuuridevaheline mitmekesisuse juures oluline selle märkamine ja
annaabi.ee 
