Suured keeled, väiksed keeled Eesti keelt peetakse väikseks keeleks Inglise keelt kasutab suhtlusvahendina (ka teise keelena arvestatuna) üle 50% maailmas rohkem kui pooltel keeltel on kõnelejaid alla 10 000
suguluses olevate keelte hulk. Mitu keelt maailmas on? Selle küsimusele ei ole võimalik anda täpset vastust. Põhiprobleemideks on keele ja murde eristamine, avastamata ja väheuuritud keeled. (umbes 7105 keelt Ethnologue’i keelteandmebaasi järgi.) Mõned keeled on hääbunud (vadja ja turjasaami keel) ja väljasurnud Suured keeled, ● Eesti keelt peetakse väikseks keeleks väiksed keeled ● Inglise keelt kasutab suhtlusvahendina (ka teise keelena arvestatuna) üle 50% maailmas ● rohkem kui pooltel keeltel on kõnelejaid alla 10 000 ● Kui lähtuda kirjasõna mahust, siis on eesti keel suur keel. ● Maailma keelte arv kõnelejate arvu poolest, üle 95% maailma keeltest on eesti keelest väiksemad. ● On teada, et umbes koolmandikul
Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne-Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik kasvandikke jäi munkadena samasse kloostrisse elu lõpuni. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, mis püsis kogu vaimulikkonda ühendava suhtlusvahendina. Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele ja see oli avaldanud muljet juba hilisantiigi kirikuisadele. Kreeka keelt varakeskaegses Lääne- Euroopas enam ei osatud ja vanakreeka autoreid tunti ainult vähesel märal tõlgete vahendusel. Hästi oli tuntud Platon, kelle õpetust hüve ideest võis seostada kristliku seisukohaga Jumalast kui kõige hüvelisest allikast. Ülikoolid 11
infoliikide ja rakendusprogrammide jaoks. Mõned firmad annavad valitud klientidele üle Interneti ligipääsu oma intranetile, sel juhul nimetatakse võrku ekstranetiks. Intraneti eelised Tööjõu produktiivsus: Intranet aitab kasutajatel määrata ja kasutada informatsiooni kiiremini. Web browseri liidesega saab kasutaja ligipääseda andmebaasidele mille firma on avalikuks teinud. Kommunikatsioon: Intranet võib töödata ka suhtlusvahendina organisatsiooni siseselt. Webi avaldamine lubab firma andmeid säilitada ning kergesti ligipääseda kasutades hypermedia ja webi tehnoloogiat Ekstranet Ekstranetiks nimetatakse intraneti laiendust väljapoole läbi Interneti, et võimaldada valitud (vastava sihtrühma) klientidele, hankijatele ja oma firma ringiliikuvatele töötajatele juurdepääsu firma konfidentsiaalsetele andmetele ja rakendusprogrammidele.
Keele mitmetimõistetavus – kas pahatahtlik manipulatsioon või paratamatus? Keel, kui suhtlusvahend, on oluline osa meie elust. Me kasutame seda erinevateks eesmärkideks – info edastamiseks, emotsioonide väljendamiseks või lihtsalt suhtlusvahendina. Igal inimesel on erinev arusaam keelest, sõnadest või lausetest, mida mõjutab sotsiaalne keskkond. Tihti satume igapäevaelus olukordadesse, kus me mõistame asju teistest erinevalt. Raamatute mõttest saavad inimesed aru neile vajalikul moel. Kõigil ei ole sama arvamus, näiteks raamatu sisu mõttest või tähendusest. Me loeme tekstist välja täpselt seda, mida me tahame ja mis meile hetkel tähtis on. Võin tuua näite omast kogemusest. Õpetaja andis meile
referaati , kodutöid , suhelda erinevate inimestega , saada uusi sõpru , lugeda ajalehte , arendada silmaringi ja üldse igasugu asju teha . Kui poleks arvutit oleks ju õpetajate töö ka raskem , kõik asjad käiksid kirjutamise tee. Ja käed väsiksid neil ära . See on külligaühe enda arvamus kas talle meeldib arvuti või ei ja kas ta kasutab seda või ei . Mina igatahes kasutan arvutit igapäev suhtlusvahendina ja õppimiseks . Arvutist saan vaadata mis on õppida ja mis hinded olen saanud . Sõpradega saan suhelda , neid õue kutsuda. Saan suhelda ka oma kaugemate sugulastega . Ja see kõik on tasuta . Aga no ja interneti eest peab maksma loomulikult . Kuid see pole ka teab mis summa . Kasutatud materjalid www.google.ee www.wikipedia.org
koolikaaslaste ning lähedaste sõprade ja sõbrannadega. Kuna aga inimesi mu umber on rohkem kui ainult lähedased inimesed, siis kõigi jaoks paraku näost näkku vestlemiseks aega ei jätku. Siinkohal tulevad appi internetiajastul loodud sotsiaalmeedia veebilehed nagu Facebook ja Google+, aga ka internetipõhine helistamine Skype’i kaudu. Nendest kolmest kõige rohkem kasutan ma Facebook’i, tõsi viimasel ajal üha harvemini, aga mitte pigem suhtlusvahendina, vaid see lihtsalt annab hea ülevaate, mida keegi sõprades parasjagu oma eluga korraldamas on. Küll aga on nutitelefon see, mis aitab mind ühenduses hoida nii kaugemate kui ka lähedaste sõpradega. Olgu selleks, siis mitmekümneminutilised telefonikõned või pidev sms’mine. Teiste inimeste erinevuste suhtes, olen enda arvates üsnagi tolerantne inimene. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust,
Võib järgneda ka kulmukergitus või naeratus. Kui aga kulmud on kortsus, tähendab see seda, et teile kingiti vaenulik pilk. Teisi inimesi matkides väljendame oma nõusolekut nende seisukohtadega. On tehtud katsed, mis tõestasid, et inimene, keda köidab vestluskaaslase kena välimus ja sümpaatsus, hakkab partneri liigutusi jäljendama. teab ja mõistab teenindaja suhtlusvajadusi ja ülesandeid S uhtlusviise ja tehnikaid oskab kasutada õigesti suhtlusvahendina kehakeelt Pilte kehakeelest Tänan vaatamast!!!!
suhtluskeeleks ja õpikud Keelekasutuse Maailma õiguslik kultuuripärandi reguleerimine vahendamine eesti keele kasut kirjanduse võimal Eestis tõlkekeel Arendamise valdkonnad 2 · Euroopa Liidu ametlik keel · ometi igas Eesti piirkonnas probleemideta asju ajada ei saa oluline - eesti keele kui teise keele õpetamine (vajalik ühise suhtlusvahendina) · Riiklik eesti keele arendamise kava eesmärgistatud ja efektiivseks tegevuseks · 1) 2004-2010 · 2) "Eesti keele arengukava 2011-2017" http://ekn.hm.ee/system/files/Eesti_keele_arengukava_2011-2017_0.pdf · Eesti on esimesi riike, kes keele jaoks arengukava välja töötanud Sõnaus · 2010. a osales president Toomas Hendrik Ilvese väljakuulutatud sõnavõistlusel Sõnaus 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga · http://et.wikipedia
Abiks on teksti tabeli kõrval. (8p) Emakeeleoskus on pigem kõrge maride, vadjalaste, komide ja permikomide seas, madal on oskus handide, eenetsite, isurite, manside, nganassaanide seas. 8. Tutvu Uurali suhtlusportaaliga uralistica.com. Mis keeltes Uurali rahvad omavahel suhtlevad ja millest võiks olla tingitud selline keelevalik? (3p) Uurali rahvad suhtlevad omavahel vene keeles. Keelevalik on kindlasti tingitud sellest, et vene keelt oskavad suhtlusvahendina väga paljud inimesed. 9. Miks me ei saa kunagi teada, missugune oli uurali algkeel? (3p) Uurali keelepõõsa teooria (kontaktiteooria) – see on teooria, mille kohaselt pole ühtset uurali algkeelt kunagi olnudki, vaid selle asemel oli mitu algkeelt, mis olid omavahel kontaktis ja sarnastusid seetõttu, hiljem aga, kui inimesed hakkasid asustama suuremat territooriumi, muutusid taas erinevamaks. 10. Kuidas mängib maastik (nt mäestikud ja saared) keelte muutumisele kaasa? (2p)
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Kunst reklaamis Essee Tallinn 2010 Rockwell Kent ütleb:” Kunstil on kahtlemata sotsiaalne väärtus, see tähendab, et võimaliku suhtlusvahendina tuleb kunst kellelegi suunata ja inimkonnale arusaadavas keeles mõistetavaks teha.” Seega ongi juba aegade algusest kasutatud kunsti kui reklaami vormi, kui mingit võtit, millega inimesi mõjutada. Reklaam ongi rohkem või vähem süstemaatiline ja sihilik manipuleerimine teiste inimeste emotsioonide, suhtumise, tõekspidamiste, tegutsemisega. Siin võib näiteks võtta kas või paleoliitilised
Mõned firmad annavad valitud klientidele üle Interneti ligipääsu oma intranetile, sel juhul nimetatakse võrku ekstranetiks. 1.2 Intraneti eelised 1. Tööjõu produktiivsus: Intranet aitab kasutajatel määrata ja kasutada informatsiooni kiiremini. Web browseri liidesega saab kasutaja ligipääseda andmebaasidele mille firma on avalikuks teinud. 2. Kommunikatsioon: Intranet võib töödata ka suhtlusvahendina organisatsiooni siseselt. 3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 3. Webi avaldamine lubab firma andmeid säilitada ning kergesti ligipääseda kasutades hypermedia ja webi tehnoloogiat. 1.3 Intraneti paigaldamine 1. Kasutajate vajaduste kindlaks tegemine.
õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest; 4) oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida; 5) oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides; 10) oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste; 11) oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel; 15) on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast. Analoogne jutt nagu teiste kooliastmete puhul. Esile tõstetud arvuti ja interneti kasutamine suhtlusvahendina, harrastuse leidmise tähtsustamine. § 10
Kes piisavalt kaua ja veenvalt naeratab, muudab ka kõige karmima bossi leebeks, paneb ebasõbraliku müüja õhetama ja tunneb end ise samas hoopis paremini. Esmamulje jaoks on silmside otsustava tähtsusega. Kui tahate jätta positiivset muljet, siis naeratage. Kui teil on kellegagi kana kitkuda, siis kaotage enne sõnasõda naeratus näolt. Mõnel inimesel on loomulik naeratus. Ta kasutab seda ebateadlikult ja see avab talle kõik uksed. Enamik meist peab aga kõigepealt õppima naeratust suhtlusvahendina kasutama. Kasutage oma naeratust teadlikult. Kahjuks kehtib ka vastupidine reegel. Inimesele, kes ei jälgi teadlikult oma näoilmet, mängib miimika sageli vingerpussi. Kui inimene niisuguseid asju teab, võib ta sellistest väärsignaalidest lahti saada. Probleem on aga selles, et enamik inimesi ei märka oma harjumust. Kas te märkate? Kas te teate, mida väljendab teie nägu, kui kuulate, räägite või kui seisate sööklas järjekorras. Võib-olla need signaalid ei olegi nii
.. On mitmeid muid nippe, mis aitavad paremini optimeerida allalaadimine ja positsioneerimise oma veebilehel ning vajaduse korral neid toiminguid saaks usaldada Internet professionaalne ... mis võiks viia veenvam ja kiireid tulemusi. Blogid is now no longer limited to adolescents only! Blogi ei ole enam piiratud noorukitel ainult! See on viimane interaktiivne suhtlusvahend kättesaadavaks ettevõtetele. Paljud firmad on kiiresti avastanud tõelise huvi kasutada blogisid. See suhtlusvahendina üldiselt tuleb nagu tasuta veebilehel. See annab ettevõttele liides otsesidet oma klientidele (või tarbijate ou kasutajad ...). Vastupidiselt foorumites, siin Interneti kasutaja võib postitada oma arvamuse, ilma ühegi eelneva identifitseerimise ... arvestades töö foorum on koondada internetikasutajate kindlale teemale (C C platvorm), huvi blog elab pakkudes vahetamise platvorm erinevate Interneti kasutajad ja ettevõte nagu äriühing (mis võib võtta kui C B platvorm).
Tulemus prantsuse keel, milles u 100 galli sõna. 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Lingua franca on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest. Vähemuskeel- on keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem kui teis(t)e keel(t)e kõnelejaid. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahendina, uute valitsejate keelt aga ametlikus suhtluses. 19. Keeletüpoloogia Liigitas keeli tüpoloogiliselt (struktuuri alusel eristatud keeled) 1. isoleeriv (puudub morfoloogia väikseimate üksuste U), 2. aglutineeriv (grammatilised tunnused liidetakse sõnale), 3. flekteeriv (sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust), 4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). 20
Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina. 8. Viipekeeled. Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega. Kurt ei saa suulist keelt omandada, sest näeb ainult huulte liikumist ja näoilmeid. Kurdil on samasugune kaasasündinud bioloogilis-kognitiivne keelevõime kui kuuljalgi, niisis on kurdi loomulik esimene keel viipekeel. Viipekeeled on zestilis-visuaalsed ja seetõttu oma põhiolemuselt
Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina. 17 8. Viipekeeled. Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega. Kurt ei saa suulist keelt omandada, sest näeb ainult huulte liikumist ja näoilmeid. Kurdil on samasugune kaasasündinud bioloogilis-kognitiivne keelevõime kui kuuljalgi, niisis on kurdi loomulik
Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina. 11. Viipekeeled. Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega. Kurt ei saa suulist keelt omandada, sest näeb ainult huulte liikumist ja näoilmeid. Kurdil on samasugune kaasasündinud bioloogilis-kognitiivne keelevõime kui kuuljalgi, niisis on kurdi loomulik esimene keel viipekeel. Viipekeeled on zestilis-visuaalsed ja seetõttu oma põhiolemuselt Üldkeeleteadus sucks
Keelekorraldajad annavad norminguid ja soovitusi. Keelekorraldust on peetud keeleteadusse kuuluvaks, selle rakenduslikuks osaks. Keelekorralduse eesmärgiks on keeleideaali otsimine ja selle poole pürgimine. Ideaalkeele olemust analüüsis esimesena eesti keelekorralduse tuntuim teoreetik Valter Tauli. Ideaalkeel on tema järgi selline keel, mis saavutab minimaalsete vaheditea maksimaalse tulemuse. Ideaalkeele omadused toimimine suhtlusvahendina, ökonoomsus, paindlikus, ilu. Keel on vahend, mitte eesmärk. ,,Õigekeelsuse ja keelekorralduse põhimõtted ja meetodid" (1938). ,,Keelekorralduse alused" (1968): 17 keelekorralduse printsiipi kolmes rühmas (selgus, ökonoomus, esteetika) lõi aluse keelekorralduse teooriale. Henn Saari ,,Kirjakeele saatus I. Vaade sajandile" (1979); ,,Eesti terminoloogia põhimõtete analüüs" (1982) J. V. Veski: range normimine
keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidžinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks – kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidžinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina. 9.Viipekeeled Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega. Kurt ei saa suulist keelt omandada, sest näeb ainult huulte liikumist ja näoilmeid. Kurdil on samasugune kaasasündinud bioloogilis-kognitiivne keelevõime kui kuuljalgi, niisis on kurdi loomulik esimene keel viipekeel. Viipekeeled on žestilis-visuaalsed ning seega erinevad nad suulistest keeltest.
Suhtluse eelduseks on kanal (nt helilained, kompimine, maitsmine, haistmine). Suhtleda võib eri viise kombineerides. Kõne e keeleline suhtlus on sõnaline (verbaalne), st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keelelist suhtlust toetab mitteverbaalne suhtlus (miimika, zestid) Fülogeneetiliselt e inimese arenguloo seisukohast on kõneuhtlus arenenud arvatavasti umbes saja tuhande aasta vältel. Ajaloos ei teata inimkeelt, mida mingi inimrühm oleks kasutanud igapäevase suhtlusvahendina ainult kirjalikus vormis. Ontogeneetiliselt e ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukohast - on selge, et rääkima hakatakse enne kui kirjutama. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidus ning põhineb konventsioonil(on kokkuleppeline) Keelesidus konvektsionaalsus tähendan, et tavaliselt on eri keelte konvektsioonid erinevad. (igas keeles on erinevad kokkulepped) Suguluse, laenude või juhuse tõttu on keeltes palju kokkulangevusi.
..". Lausumise hetkel luuakse "tõsiasi maailmas". 31. Kommunikatiivsed lausetüübid Kommunikatiivsed lausetüübid on lausetüübid, mida eristatakse suhtluseesmärgi järgi. Laused tähistavad mitmesuguseid kommunikatsiooniülesandeid. Lausete abil antakse edasi väidet, küsimust, käsku, soovi ja hüüdu. Väitlause, küsilause, käsklause, soovlause, hüüdlause. 32. Kommunikatiivsed printsiibid Kommunikatiivsed meetodid vaatlevad keelt eelkõige suhtlusvahendina, mille abil keeleoskaja saab väljendada oma mõtteid ja vajadusi. 33. Suulise kõne teooriad Retoorika laias mõistes muutus marginaalseks; oluliseks sai esteetilise valdkonna jaoks. Erinevalt grammatikast on ennekõike suulise kõne oskus. (rhe kr k. kõne, gramma kirjatäht.) Teiselt poolt vastandus poeetikale (värss vs. proosa). Kreekas arusaam, et vaidlustes tekib tõde; selleks vajalik, et vaidlus oleks korrektne ja jälgiks reegleid retoorilisi.
Iga-aastased rahvusvahelised konverentsid, mis on toonud kokku keelekümblusega tegelevaid inimesi ja andnud hinnangu programmi rakendamisele ning pakkunud tulevikusuundi Eesti keelekümblusprogrammi tutvustamine erinevatel konverentsidel ja foorumitel Kuidas õpetatakse keelekümblusklassis keelt? Keelekümblusprogrammi alusel õpetamine ei ole tavaline teise keele õpetamine. Keelekümblusprogrammi põhimõtteks on õpetada teist keelt suhtlusvahendina muude õppeainete õppimise käigus, see tähendab, et hoopis teisiti, kui traditsiooniliselt teist keelt õpetades, kus seda tehakse isoleeritult iseseisva õppeainena. Keelekümblusprogrammis otsitakse õpitava tähendust ja keskendutakse sisule. Niisuguse tegevuse käigus tekib suurem huvi keele omandamise vastu. Lapsed peavad keelekümblusprogrammis nägema head võimalust, mis aitab paljudes valdkondades oma mõtteid ja tundeid väljendada. Seega tuleb lapsi ümbritseda õpitava keelega
Kehtestav käitumine- mõlemad osapooled säilitavad eneseväärikuse. Kehtestav sõnum: - käitumise kirjeldus (kes mida tegi või ütles, hinnanguvabalt) - tunnete sõnastamine (kirjelda seda tunnet, mis tekkis) - Kui on kohane! -võimalik negatiivne tagajärg isikule endale - Ettepanek, mis võiks olla teisiti Nt: Kui sa hilined kohtumisele, olen ma häiritud, sest meil jääb vestluseks aega vähem ja me ei jõua kõiki küsimusi läbi arutada. Huumor suhtlusvahendina 28 Suhtlemispsühholoogia 5. mai 2014 Huumor 29 Suhtlemispsühholoogia • Huumor on kompleksne nähtus ja sisaldab endas kognitiivset, emotsionaalset, füsioloogilist ja sotsiaalset aspekti. (Martin, 2000, 2004) • Kuigi huumori ja naeru kontseptsiooni on uuritud juba ammu, on huumori käsitlemine suhtlemisprotsessides suhteliselt uus nähtus. • Erinevad teooriad huumori käsitlemises on alguse saanud 70-ndatel. • Nali on jagatud kogemus (Norrick, 1993)
leksikoni; kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid, sealhulgas veebisõnaraamatuid. Eesti keel 2.1. Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: omandab põhiteadmised eesti keelest kui soome-ugri keelest ja eesti keele õigekirjaoskuse, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasiõppimisel; mõistab keele tähtsust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina, arendab keeleoskust, arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid; õpib asjakohaselt kasutama erinevaid suhtluskanaleid, arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet, sh ainevaldkonnaga seotud elukutsete ja edasiõppimisvõimaluste infot; loeb ja kuulab mõtestatult eri tüüpi tekste ning koostab neid suuliselt ja kirjalikult; õpib tundma eri tekstiliike ning märkama nende kasutusvõimalusi ja
annaabi.ee 
