4) koormusnäitaja üle 50% tööealised, 25% noored ja alla 25% pensionärid. Rände liigid 1. Vabatahtlik ränne · alaline ränne lahkutakse alatiseks teise riiki, taotletakse antud riigi kodakondsust, õpitakse ära keel ja kultuur ning lahkutakse tavaliselt koos perega. · Ajutine ränne Minnakse tööle või õppima. Kodakondsust ei taotleta. Minnakse tavaliselt ilma pereta. Keel omandatakse suhtlustasandile või üldse mitte. 2. Sundränne · Küüditamine · Pagulus 1)rassilise, etnilise, usulise või poliitilise tagakiusamise tõttu 2)mõnda sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu, millele järgneb tagakiusamine 3)sõjaohu tõttu, sageli tegemist kodusõjaga 4)keskkonnakatastroofide, eelkõige maavärisemise ja näljahäda tõttu TINGIMUSED : 1)inimese elu on ohus
selgitamine või nende tekitamine ning seejärel rahuldamine. Pos. kogemus üllatus Kliendi Teenindaja OOTUS TEGEVUS Elamus rahulolu Neg. kogemus nördimus, viha 4 Teeninduse juures on läbi aegade olnud erinevad rõhuasetused. Olulisus on muutunud ja jõudnud keskkonnalt suhtlustasandile. Teenindaja on kuningas Klient on kuningas keskkond on oluline suhtlemine on oluline Teenindaja ja klient on võrdses partnerlussuhtes Sidudes eelnevat muutust meie ajaloos kauba ja ostujõuga: K K K M M M Kaupa vähe, ostujõud olemas
käsitlusteema. Eesti ühiskond ei ole harjunud mõttelaadiga, mis teeb naisi ja mehi samaväärseteks. Selles ühiskonnas eksisteerib veel kindel rollide jaotus sugude vahel. Liberaalne maailmavaade on mõnevõrra muutnud noorema põlvkonna suhtumises rollide jaotusest. Samas Põhjamaade mudeli järgimine on meie ühiskonna jaoks kauge tulevik. Paljud inimesed ei saa aru, miks on vaja soolist võrdõiguslikkust kasvõi tavalisele suhtlustasandile. Meie ei oska rääkida võrdõiguslikkusest, kuna ei tunneta kuidas võib toimuda seksuaalne ahistamine, kaudne sooline diskrimineerimine. Inimesed peavad läbi elama mitmeid sotsiaalseid protsesse, et muuta enda suhtumist soorollidest, kodutööde jaotusest jne. Eestlaste suhtumine on küllaltki stereotüüpne 29 naiste ja meeste õigustest. Tüüpiliseks asjaoluks tuuakse, et soorollid on pannud paika
alusele, et saada sotsiaalselt adekvaatne õigus. Globaliseeruvas ühiskonnas, kus rahvuslik-riiklikud kooslused tormiliselt väljuvad tavapäraselt kontrollitavatest piiridest, võib saavutada kvalitatiivselt uuel tasemel kontrolliarengute üle just polüsubjektsuse sihikindla arendamisega, inimeste ühiskondlikus kooselus polüsubjektse eneseregulatsiooni ala otsustava laiendamisega. See tähendab orienteerumist ühiselu tegelike subjektide suhtlustasandile. Regulatsioon koosluse siseselt peaks jääma subjekti enda hooleks. õiguse ülesanne anda teada inimestele oodatavast käitumisest. Kui norme ei taheta täita? Viitab kommunikatsioonihäirele. inimesed hakkavad käituma hoopis oma arvamuse järgi, tekib kaks ohtlikku olukorda. anoomia- ühiskond ei ole võimeline liikmeid gruppi siduma. Tekib olukord kus ühiskonnaliikmed ei järgi teadlikult reegleid. Anoomia avaldumise
Globaliseeruvas ühiskonnas, kus rahvuslik-riiklikud kooslused tormiliselt väljuvad tavapäraselt kontrollitavatest piiridest, võib saavutada kvalitatiivselt uuel tasemel kontrolliarengute üle just polüsubjektsuse sihikindla arendamisega, inimeste ühiskondlikus kooselus polüsubjektse eneseregulatsiooni ala otsustava laiendamisega. See tähendab orienteerumist ühiselu tegelike subjektide suhtlustasandile. Regulatsioon koosluse siseselt peaks jääma subjekti enda hooleks. 3. Sotsiaalse kontrolli mõiste, liigid ja funktsioonid. Sotsiaalse kontrolli meetodid. Sotsiaalne kontroll peetakse sageli silmas formaalset, õiguslikku kontrolli. Sotsiaalsed normid jagunevad õigus-, tava-, moraali-, korporatsiooni- jne normideks ning formaalne kontroll moodustab vaid ühe osa sotsiaalsest kontrollist.