Samuti on lapsesse maetud vanemate rahulolematus lastega. Laps kasutab suheldes selliseid väljendeid nagu: oleks mul olemas, miks mina, ma ei taha. Suheldes vallandub hulk energiat pisarate, mossitamise, tujutsemise või virina kujul, kui lapsega ei olda rahul, valdab teda solvumine ja viha. Laps peab selgitama, aru andma, ennast kaitsma. Pidev selle tasandi kasutamine muutub koormavaks teistele. Omane manipuleerimine, ärategemine. Suhtlusstiililt kas passiivne või varjatult agressiivne. Jaguneb jonniv või kapriisne laps ning sõbralik laps. Sõbraliku lapse tasandil käib enamus meie igapäevasuhtlemisest. Siia kuuluvad lõõp, nali, sõbralik tögamine, iseenda üle naermine jne. TÄISKASVANU Tasakaalustav suhtlustasand lapse ja lapsevanema vahel. Täiskasvanu teeb info töötlemisel adekvaatseid otsuseid, ta analüüsib ümbritsevat ja ennustab oma tegevuse tagajärgi. Kui
ennustab oma tegevuse tagajärgi. Normaalsel täiskasvanu tasandil suhtleja teab lapse vajadusi ja on teadlik lapsevanema käskudest keeldudest. Ta suhtleb ja teeb otsuseid iseseisvalt, tema jutt on otsekohene ja sirgjooneline, ta kirjeldab olukordi, esitab küsimusi, kaalub võimalikke variante, vaeb tundmatut ja tuntut, õiget ja valet, veendumuste asemel on arvamused. Suhtlusstiililt kasutab kindlat suhtlusstiili. 6. Mida kujutab endast isikusisene suhtlemistasand? isikusisene suhtlemine avaldub sisekõnes, mille tulemusel kujunevad mina-pilt ja suhted teiste inimestega. 7. Loetle ja kirjelda, millised on inimeste baasemotsioonid. Baasemotsioonid on kaasasündinud ning on laias laastus kõigil inimestel ühesugused. Baasemotsioonideks on viha, rõõm, üllatus, kurb, hirm, vastikus. 8
annaabi.ee 
