Sotsiaalne staatus 1. Karim elas peamiselt Isa ja Eva juures, kohati elas ka Elanori korteris. USA-st tagasitulles elas ta Kala korteris. Tema majanduslik seisukorda ei olnud hea. Pidevalt avastas ta end olukorrast, kus tal oli raha otsas ning tuli tööle hakata. Tööd tegi ta, siis kui olid näitlemisega pausid. USA-s olles elas samuti suurema osa ajast Charlie rahadega. 2. Tema suhtlusringkond ajajooksul muutub, algul kipuvad suhtlusringkonnas olema pigem madalama klassi inimesed, näiteks nagu Helen, Jamie, Changez. Mida aeg edasi läheb seda rohkem hakkab tema suhtlusringkond suurenema ning sinna hakkab lisanduma keskklassi inimesi, näiteks: Terry, Elanor. 3. Karim sai peamiselt tunnustust just laval olles ja näideldes. Tihtipeale olid inimesed peale etendusi rõõmsad ning lähedased tundsid uhkust Karimi üle. 4
üldmulje tundub vähe kasutatud ning korralik, kuid müüja saadab ostjale hoopis koledama ja kulunud asja, mida poleks oodanud ning kui temaga sel teemal kontakteeruda, ignoreerib ta kõnesid ja raha tagasi saamisest pole juttugi. Isiklikult võin öelda, et olen samuti internetist palju asju tellinud ning olen alati kauba kätte saanud ja väga rahule jäänud. Rääkides koduloomadest, siis mina arvan, et B-turg pole koht, kus oma loomi müüa. Seda tuleks teha siiski oma suhtlusringkonnas, et olla kindel, millisesse perre kallis koduloom satub. Samuti on võimalus loomi kas siis müüa või annetada läbi erinevate varjupaikade. Internetikaubandus on väga hea võimalus säästa aega ja ka raha. B-turul tuleks aga ette vaadata, kellelt tellid. Võimalik on teha ka seal olevate kasutajate kohta taustauuringuid. Alati tuleb inimselt inimesele kaubanduses ettevaatlik olla. Kuid üldiselt leain, et võimalus tellida kaup kohe koju kätte on väga hea.
Samuti ka, et toidu kogus taldrikul olesk oma seisundile vastav. Üks tervislik taldrik koosneks : rusikas makarone või helbeid, pöial juust, peotäis pähkleid, peopesa lahjat liha ja pöidlaots margariini või võid. Seda kõik järgides, saab diabeetik väga hästi hakkama ning elada oma elu rahulikult. Diabeet on tänapäeval levinud haigus.Arvan, et teadlik olemine sellisest haigusest nagu seda on diabeet on üpriski tähtis. Kunagi ei või teada, kui inimene suhtlusringkonnas põeb mingisugust diabeedi vormi ning ta vajab abi. Teadmine, mis erinev aste endast kujutab ning kuidas seda ravida ja kas see üldse võimalik on on vägagi tähtis. Palju diabeetikud ei tea isegi, et nad seda haigust põevad, kuna sümptomid võiad olla väikesed ja vägagi kahjutud. Kui õigesti kõige eest hoolt kanda, ei sega see meie elu ning saame seda rahulikult elada ja saavutada paljut.
Mida mina saan teha parema tuleviku nimel? Mida mina saan teha parema tuleviku nimel? Arvan, et seda küsimust ei peaks esitama endale mitte ainult mina, vaid igaüks meist. Mida oled Sina teinud, et kaaslastel su kõrval oleks parem? Kas sa näed piisavalt vaeva oma edasise käekäigu jaoks? Kui palju mõtled Sa tegelikult tuleviku peale? Need küsimused tasuks endile kõrva taha panna ja aeg-ajalt meelde tuletada. Viimastel aastatel kuulen oma suhtlusringkonnas tihti palju negatiivset Eesti ühiskonna ja tema käekäigu kohta. Räägitakse, et tänaval kõndides on kõik nii mossis ja vaevatud, nagu oleks katk kaela langenud. Tõsi, ka mina näen vähe säravaid silmi ja naerusuid tänaval liikudes. Kuid tulin üks päev mõttele, et naeratan igale vastutulijale. Nii pea kui seda tegin, sain vastu ka lahke naeratuse. Seega mida külvad, seda lõikad. Sama peaksid mõtlema ka need, kes ainult
tegelasel) ning miks oli viiekümnendatel ja kuuekümnendatel palju lapsi sündinud nägemispuudega. Raamat räägib nägemispuudega inimesest, kes nägi ja orienteerus põhiliselt varjude, valguse abil. Samuti ka tema elust- lapsepõlvest, kooliajast, probleemidest, esimesest armastusest, konfliktidest ,seiklustest ja suhtlemisest teistega. Ta on väga avatud suhtleja, tema suhtlusringkonnas on nii tavainimesi kui ka tähtsaid inimesi ja teadlasi. Vaatamata sellele, et tal on nägemispuue, lõpetab ta edukalt Ülikooli. Tal oli häbi tunnistada ühiskonnale, et ta on puudega, näiteks ei kasutanud ta pikemat aega pimedate jaoks mõeldud keppi ja juhtkoera, vaid seda ta tegi alles vanemas eas. Ta oli küll pime, kuid siiski ta suutis peale Iowa lõpetamist võita Fulbrighti stipendiumi Soome. 3.
Ratsasport on alguse saanud umbes aastal 680. eKr ning Eestisse jõudis ratsutamine kui sport alles 100 aastat tagasi. Algsed võistlusalad olid kaarikusõit ja võidujooks, teised alad kujunesid välja 19.sajandil. Ratsaspordi populaarsus tänapäeval on kõvasti muutunud võrreldes varasema ajaga. Treeninguid toimub palju ja trennidest osavõtjad jagub. Ratsutajaid leidub igas vanuses, päris väikestest lastest alates kuni pensionärideni välja. Arvatavasti on iga inimese suhtlusringkonnas vähemalt üks inimene, kes puutub kokku hobuste ja ratsutamisega. Mõeldes sõpruskondade peale, siis tihtilugu on nii, et kui üks sõpradest on hakanud ratsutamas käima, siis mõne aja pärast on liitunud temaga ka teised sõbrad. Mida rohkem tuleb juurde trennis käivaid inimesi, seda populaarsemaks ratsutamine saab. Uurimistöö teema ,,Ratsaspordi populaarsus tänapäeval" valik põhines isiklikule huvile teema vastu
annaabi.ee 
