Kui partner on kõhetu võib ilma igasuguse kartuseta võtta suhtlus positsioon "ülevalt". Väga olulised on välimus ja riietus. "Prillipapa", "intelligent", "snoob" või "ei ole meie hulgast" annavad täiendava ajendi suhtlemiseks "ülevalt", sama kehtib ka erineva vanuse ning soo puhul. "Mutike", "vanamees", "nolk", "vurle" need ei ole tüübid keda tasuks meelitada. Kuid subjekt ei taju, mida objekt temast arvab. Subjekt, olles võtnud suhtluspositsiooni, kas siis "ülevalt" või "alt" on naiivselt veendunud, et teda nähakse just sellisena nagu tema ise ennast näeb või nagu ta end serveerib ... Vastastikkuse informeerimise faas. Ilma pisemategi sisemiste kõhklusteta väljendab subjekt oma sümpaatiat, sellele, kes talle meeldib või antipaatiat, sellele kes talle ei meeldi. Sümpaatia väljendamine suhtluse korral "alt" on meelitav; suhtluse korral "ülevalt" aga kõrk. Miks mitte meldivat tütarlast kohe ja siinsamas emmata? Miks mitte
Pragmaatiline tähendus tulneveb alati motiivust ja eesmärgist, ehk mida ma tahan. Nüüd oleneb, kui täpselt seda ültne, kas see vastab semnatikale vms. TEKSTIMÕISTMINE PRAGMAATIKAü Mõistmiseaspektid: kõneleja kavatsus (eesmärk, strateeia) ja motiiv. Semantika pragmaatika (mõtteni läbi ütluse/teksti tähenduse). Pragmaatilist tähendust mõjutavad aspektid: *otsesed /kaudsed keeleüksused, sh lüngad *kontekst (verbaalne,mitteverbaalne) *situatsiooni tuttavuse aste *partnesi suhtluspositsiooni mõistmine (staatus, roll, koostegevus, eetiline hoiak jne). PRAGMAATIKA JA SEMANTIKA LÕIMUMINE 1) üks pragmaatiline tähendus keeleüksuste valiku mitmekesisus 2) Üks keeleüksus pragmaatilise tähenduse võimalik mitmekesisus sitatsioon/kontekst. 2.1 situatsioond klassis 2.2 verbaalsed kontekstid TULETATAVD TEADMISED Eeldatavad teadmised - Võivad olla erisugused. Lahendus võib olla aga üks ja sama. Nt pani ukse kinn, seega see pidi lahti olema enne.