ühe inimese mängimine ja päriselus teise inimese olemine ei tule kuidagi kasuks. Tuleb alati suuta jääda iseendaks ning oma põhimõtetele ja arusaamadele kindlaks. Olen arvamusel, et internet on tõepoolest väga oluline tänapäeva inimeste elus, kuid see pole kindlasti ka koht, kus end välja elada ja lamedusi korda saata. Internetti tuleb kasutada ainult positiivsetel eesmärkidel, ilma kellelegi midagi halba soovimata. Tuleb osata mõelda Facebookist ja teistest suhtlusportaalidest väljapoole, sest internetis on võimalus lugeda raamatuid ning saab ideaalselt end kursis hoida kõigega, mis mujal maailmas toimub. Eliis Mets 10B
kuid ka sotsiaalvõrgustikul on mitmeid miinuseid. Negatiivne mõju ei avaldu niivõrd kiiresti kui positiivne. Omavahel rääkimine toimub kiiresti ja hõlbsalt, kuid kui seda teha pidevalt kasutades internetislängi jääb kirjakeel ajapikku mõistuses tagaplaanile. Sellist mõju on juba tänapäeval võimalik märgata, mitmed noored kasutavad umbkeelseid väljendeid mitte ainult internetiavarustes vaid ka reaalses elus. Suhtlusportaalidest uus ning huvitav keelekasutus hakkab kergesti külge ning võib pideva kasutuse tagajärjel tekitada suhtlus- ning arutlusprobleeme. Ajatakistuse puudumine, võimalus mõte rahulikult ja aeglaselt kirja panna on nii pluss- kui ka samal ajal miinuspooleks veebis suhtlemisel. Võimalik, et inimene kaotab oskuse päriselus ennast kiiresti väljendada ja ladusalt omavahel suhelda. Paljud inimesed on sattunud sotsiaalmeediast sõltuvusse. Pidev vajadus võrgus olla ning teiste tegemisetel silma
„debiilikud ja värdjad peavadki surema“, „mis kaastunnet te avaldate nende värdjate vanematele, nad on samasugused“? Kõik on kõvad kommenteerijad, aga kuidas see mõjub meie lastele? Lapsed näevad juba noores eas, mis moodi ühiskond reageerib olukorrale, mis peaks olema õpetlik teistele ja mis on suur kannatus paljudele meie seast. Ilmselgelt mõjutab kogu selline ajakirjanus tänapäeva laste elu, väärtusi ja arusaamisi normaalsest elust. Ja noo nendest suhtlusportaalidest ei tasu üldse rääkidagi. Kas täiskasvanud (sh ka noorsootöötajad) peaksid kontrollima noorte käitumist internetis? Loomulikult. Kui palju on kuulda erinevatest juhtumistest, kus täiesti tavalised noored tüdrukud ja poisid endalt elu võtavad, sest just virtuaalses maailmas kasutatakse nende kallal nii palju vaimset vägivalda, et nad ei pea lihtsalt sellele vastu. Paljud lapsevanemad ei tea, millised on nende võsukesed internetis, kas nad käituvad seal normaalselt, käivad
välja, millistes suurtemates suhtlusportaalides vastanud üldse käivad. Nagu eeldada võis, osutus kõige populaarsemaks saidiks Facebook tervelt 102 õpilast omavad seal kontot. ,,Näoraamatule" järgnes MSN, seejärel Skype, Rate ja Twitter. Tulemustest selgus, et Orkuti kasutajaid küsitlusele vastanute seas ei ole (täpsema ülevaate jaoks vt Joonis 1). Joonis 1. Ülevaade populaarsematest suhtlusportaalidest 3.3 Küberkiusamine Facebooki keskkonnas on kõikvõimalikke viise teistele kasutajatele vähemal või suuremal määral ,,liiga teha". Küsitluse vastustest loeb välja, et kõige rohkem tehakse seda piltidega, mis on lisatud ilma pildil oleva isiku loata. Sellist käitumist on kogenud 43 õpilast. Veel on ebamugavustunnet tekitatud müksamisega (20 õpilase kogemus) ning kommentaaridega (samuti 20 õpilast). Üheksa vastajat tõid välja seinale postitamise. Oli ka neid, kes
The Gift of Death, Second Edition & Literature in Secret(2008) The Beast and the Sovereign, Volume I (2009) The Beast and the Sovereign, Volume II (2011) Signature Derrida (2012) The Death Penalty, Volume I (2013) 10 6. Seosed tänapäevaga Kõige enam seostub minu jaoks tänapäevaga jälje teooria. Igapäevaselt kasutatakse interneti suhtlusportaale, mida kasutades jääb jälg maha. Üks peamistest suhtlusportaalidest on facebook, kuhu saab postitada pilte ja staatuseid. Postidades suhtlusportaalile pilte, ilmuvad need google otsingus, ning need ei kao ka peale kustutamist otsingust. Sellega on tekitatud jälg suhtlusportaali kaudu interneti. 11 Kokkuvõte Tehes referaati Jacques Derrida kohta selgus palju huvitavat tema elu ning tegemiste kohta. Ta oli prantsuse filosoof, kelle töödest sai alguse dekonstruktiivne suund tänapäeva filosoofias ja
Kindlasti peaks vanemad või keegi sõpradest teadma, kellega ja kuhu kohtuma minnakse. Teine trend on sarnaselt "hispaanlannaga" nõuda ohvrilt alastifotosid või striptiisi veebikaamera ees. Levinud võte on ahvatleda tüdrukuid glamuurse modellitööga. "Sellistel juhtudel ei varja kurjategija tavaliselt oma vanust ja sugu. Ta esineb kas fotograafi või modelliagentuuri agendina. Tavaliselt soovitakse neiult esimese asjana pesus või poolalasti fotot. Modelle aga ei otsita tavaliselt suhtlusportaalidest," manitseb Baum neide mõistlikkusele. Poistehimuline kurjategija mängib Baumi sõnul tihti ohvri huvidele esinetakse samaealise ja samasoolisena, tihti ei varjatagi oma identiteeti. Ohvriks valitud poisile mängitakse ühiste huvidega sõpra, kellega soovitakse kuhugi koos minna või kaarte- mänge vahetada. Mida vanem peaks märkama? Anni Vaher ja Anu Baum rõhutavad, et kui lapsevanem märkab võsukese käitumises muutusi, ei tohi sellesse kergelt suhtuda
annaabi.ee 
