Facebook_2009_Journal-of-Applied-Developmental- Psychology ehk Kuidas tudengid kasutavad Facebooki? Mida seal tehakse, kui palju aega selleks kulub? Referaat Juhendaja: Jorgen Matsi Tartu 2009 Miljonid tänapäeva noored täiskasvanud kasutavad suhtlusvõrke. Vähe on teada, miks ja kui palju ja kuidas kasuatatakse suhtlusportaale. Georgetowni Ülikool USA on teinud uuringu, mida kajastas artiklis ,,College-students- social-networking-experiences-on-Facebook_2009_Journal-of-Applied-Developmental- Psychology". Uuringu eesmärgiks oli anda informatsiooni suhtlusvõrkude kasutamisest tudengite seas. Miks üldse tudengid kasutavad selliseid suhtlemisportaale, levimus, kuidas kasutatakse ja kui palju keskmiselt kulutatakse aega suhtlemisportaalides olles. Antud
Küsimus Nr 2. „Mis tüüpi arvuti?“ Kahekümmnest inimesest 15 kasutavad lauaarvutit, 9 neist kasutavad sülearvutit ja 7 neist on tahvelarvuti kasutajad. Küsimus Nr 3. „Kas kasutate arvutit igapäevaselt?“ Kaks inimest kahekümmnest ei kasuta arvutit igapäevaselt, ülejäänud 18 on igapäevased arvutikasutajad. Küsimus Nr 4. „Millised on peamised toimingud, milleks arvutit kasutate?“ Uudisedid ja ajalehti luges 19 inimest, suhtlusportaale kasutas 17 küsitlenut, mänge mängis 11 inimest, filme vaatas 15 inimest, muusikat kuulas samuti 19 inimest, ning muude asjadega arvutis olles tegelesid kõik vastajad, neid oli kokku 20. Küsimus Nr 5. „Mitu tundi päevas kasutate arvutit?“ Kaks inimest kahekümmnest kasutab arvutit alla ühe tunni, üheksa inimest 1 – 2 tundi, kuus inimest 3 – 4 tundi, ning kolm vastanutest kasutab arvutit rohkem, kui 4 tundi päevas. Küsimus Nr 6
Jah Ei 18 Analüüs/küsimustik ,,Millised on peamised toimingud, milleks arvutit kasutate?" 20 19 Loen uudiseid/ajalehti Vaatan filme Kasutan Kuulan muusikat 17 suhtlusportaale 19 Mängin mänge Muu... 11 15 Analüüs/küsimustik ,,Mitu tundi päevas kasutate arvutit?" 3 2 Alla ühe tunni 1 2 tundi 3 4 tundi
toob rohkem valu kui sellest kasu on. Enamus suhteid sellise viisiga lähevad lahku. Halvad kogemused jätavad halbu mälestusi ja tekitavad emotsionaalseid haavu ja järjest raskem on püsivaid suhteid leida.Enamasti tasuks keskenduda sellele mida suhtelt oodatakse, aga mitte inimese füüsilistele omadustele.Tuleks käia palju ringi ja teha asju mida sulle meeldib teha, see tagab enamasti selle, et leitakse sama hobi/hobidega inimene kaaslaseks.Samuti tasuks proovida suhtlusportaale nagu rate.ee, mis on loodud selleks, et suhteid leida.Mõned on leidnud omale sobiva kaaslase sotsiaalmeedia abil, twitter,facebook,vkontakte,gmail.ask.fm,flirtic.ee või kasvõi orkut.ee. Selleks, et leida omale sobiv ja armastav kaasa, tuleb esmalt armastada ennast, see kindlustab selle, et sa leiad omale 100% kiinduva partneri. Kui sa ei ole õnnelik endaga, on risk, et sa leiad kellegi, kes ainult teeb su tuju heaks ja midagi muud ei tee. Inimene kellega sa
Kaob igasugune reaalselt sotsiaalne suhtlemine. Enam ei ole vaja õppetööks vajaliku materjali saamiseks minna raamatukokku. Piisab vaid sellest, kui teha Internet lahti, kirjutada märksõna otsingumootorisse ja vajalikku infot tuleb rohkem kui küll. Selle tulemuse loetakse vähem raamatuid, inimestel kaob väljendusoskus ja nad oskavad vaid rääkida erinevatest arvuti mängudest või noorte puhul kes millise pildi netti üles laadis. Internetis leidub väga palju erinevaid suhtlusportaale, kus inimesed tutvuvad omavahel. Kogu suhtlus toimub läbi interneti. Iial ei tea tegelikult, kellega sa räägid. Praegu on liikvel väga palju pedofiile, kes saavad naudingut, kui neist kümneid aastaid nooremad lapsed näitavad pilte ja räägivad juttu. Internetis endast infot kirjutades tuleb läbi mõelda kõik, kuna info jääb internetti igaveseks ja iial ei tea, kes selle leiab. Praegu infoajastu on meid väga palju muutnud. Kõige rohkem kannatavad selle all
Kuna igal inimesel on oma programmide ja internetilehekülgede keskkond, mida ta põhiliselt kasutab, siis operatsioonisüsteem peaks võimalikult lihtsalt võimaldama tal nendele asjadele ligi pääseda. Ehk siis võiks operatsioonisüsteem uue kasutaja tegemisel välja selgitada kõik asjad mida kasutaja teeb ja vastavalt sellele luua talle keskonna. Nagu Windows Vistal oli kohe desktopil kell ja RSS lugeja, võiks tulevikus küsida uue kasutaja loomisel, milliseid suhtlusportaale kasutab, kus kohast e-maili loeb, kus kohast uudiseid, mis maade vahelt reisib, mis otsingumootorit kasutab, jne. Vastavalt sellele siis paigutada desktopile kõik vajalikud vidinad, mis näitavad kohe ära, kui tuleb uus kiri, uus uudis, mingite ajavööndite kellad jne. Praegu saab ka kõike seda teha, ainult tuleb neid programme ja vidinaid ise taga ajada mööda interneti avarusi. Võiks veel küsida milliseid
Paljud inimesed ainult ,,elavadki" arvutis ja on juhuseid , kus arvutisõltlane enam ei suhtle oma perekonnaga ja teda ümbritseva maailmaga, vaid on silmitsi ainult arvutiga. Inimesed teevad isegi enesetappe sellepärast, et olla paremas kohas ja suhelda ainult oma mängu- või jututubade sõpradega. Virtuaalmaailm on juba mõnes mõttes liiga ohtlik, kuid keegi ei saa sinna enam midagi teha. Muidugi on virtuaalmaailm inimestele just selles suhtes tähtis, et nad saavad kasutada suhtlusportaale ja rääkida sõpradega, kes elavad näiteks välismaal, sest siis pole neil suuri telefoniarveid. Inimestele jõuavad ka e-kirjad kiiremini kohale, kui postiga saates, kuid isekirjutatud kirjad on rohkem südamelähedased, kui need, mis arvutist saadetud. Postiga saadetud kirju saab vanemana ka lugeda, kuid e-kirju mitte. Virtuaalmaailmas leiame omale uusi sõpru ja mõned inimesed on isegi jututubade kaudu leidnud omale kallima ning pärast abiellunud.
Film "Klass" on tõeline näide sellest, mis võib juhtuda siis, kui kannatanu ei suuda ennast enam ohjeldada ning laseb relvaga koolis ennast kiusanud õpilased maha. Tänapäeval on vägivald tõusnud arvatavasti sellest, et internetis on väga palju selliseid lehekülgi kus näidatakse judinaid tekitavaid videoid. Mõeldakse, et see on lahe ja nii peabki olema ning tehakse samamoodi nagu videos tehti, kuigi see pole normaalne. Väga palju on tehtud suhtlusportaale, kuhu saab oma pilte üles laadida, neid kommenteerida ning hindeid panna. Väga tuntud on suhtlusportaal "Rate". Seal saab samuti pilte alla laadida, kommenteerida, hindeid panna. Kuid mis on sellise lehekülje eesmärk? Eesmärk on inimestel leida uusi tutvusi, seda ka tehakse, kuid teise pildi all tema halvustamine on seal tavaline. Pannakse teise pildile madalaid hindeid ning pannakse vastu. Siis saadetakse sõimukirju. Selle kohta öeldakse, et "Rate" pole elu
arv suurenenud. Petturid on enamasti need, kes müüvad mingit toodet või teenust, makstes raha ära võivad nad tõendid hävitada ja te ei saa nii seda toodet kui ka oma raha tagasi. Poliitika kuulub samuti virtuaalmaailma alla ja seega palju reklaamitakse erinevaid erakondasid. Paljud erakonnad lubavad midagi, inimesed lähevad valima, ilma et teaks millise erakonnaga tegemist on ja kas see erakond oma lubadusi ka täidab või hoopis teeb kõike vastupidi. Palju on ka internetis suhtlusportaale, nimelt skype ja MSN, mis iseenesest on tasuta suhtlemisviis ja seetõttu pole ka telefoniarved nii suured, kuid need kõik teevad midagi halba, teatud kõnekasutus võib omada kirjandites tuleviku puhul väga suurt mõju ning ka suhtlus välismaailmas muutub, inimene võib muutuda kinnisemaks ja eemalduda inimestest, kellega ta varem võis väga palju suhelda. Kokkuvõttes on internet ja virtuaalmaailm meile pooleldi hea ja pooleldi halb. Halbi asju ei ole küll
Kokkupuuted isikuandmete/piltide/videote avaldamisega ning identiteedi vargusega Noored üldiselt ei mõtle sellele, mida pildid või enda kohta avaldatud info võib neile tulevikus teha. Nad panevad üles vaid neid pilte, mida soovitakse, et teised näevad. Pilte/infot pannakse üles nii, et vaid sõbrad näevad ning sageli avalikuks need ei lähegi. Nime, sünnipäeva, kodulinna jms info avaldamises noored ohtu ei näe. Puudub seos selle vahel, kui vanalt suhtlusportaale kasutama hakati ja millist infot avaldatakse Erinevaid keskkondi kasutavad õpetajad on koolis juhtinud tähelepanu sellele, milliseid pilte avaldatakse ning püüdnud kasvõi oma õppeaine kontekstis võimalikest ohtudest rääkida, mida väga isikliku info avaldamine võib kaasa tuua. Internetiohtude tajumine ohuna Kui peale erinevatest ohtudest rääkimist tajusid tüdrukud, et teatud ohud neid ikkagi internetis vähemalt mingil määral
Keelekasutus suhtlusportaalides Enne uurimustöö alustamist seadsin endale sihtmärgi uurida, kuidas suhtlusportaalides suheldakse ja milline on sõnakasutus. Igal portaalil, foorumil, blogil jms on olemas reeglid, kuid kui palju neist kinni peetakse? Sellise mõttega asusin mina uurima keelekasutust suhtlusportaalides. Külastades mitmeid suhtlusportaale leidsin, et suhtlemine nendes ei erine suuresti üksteisest. Olgem ausad, tänapäeva inimeste oluliseks suhtluskanaliks on kujunenud internet. Seoses erinevate portaalide tekkega on suure muutuse läbi teinud ka meie oma emakeel. Inimesed on võtnud kasutusele slänge, lühendeid, et oma elu mugavamaks teha. Samuti laenatakse sõnu, väljendeid ka teistest tundud keeltest. Levinud on arvamus, et lühenditesse uppuv internetikeel, mida noored suhtlusportaalides
kuid naist see tagasi ei too. Kriminaalvastutuse alla käib ka valedokumendi kasutamine, võltsimine ja enda dokumendi teisele kasutusele andmine ning libakontode kasutamine. Väga suur skandaal on tavaliselt ööklubides, kus noored, kes on alaealised, kasutavad kas vanema õe või sõbranna dokumenti. Võõra dokumendi kasutamine, dokumendi võltsimine ja enda dokumendi teisele kasutada andmine on kriminaalkorras karistatav! Internetis on leida palju erinevaid suhtlusportaale, kus on võimalik leida omale tuttav, kaaslane. Paraku on juhuseid, kus teisel pool Internetti suhtlev nooruk ei olegi see, kellena ta end iseloomustab. Meedias on olnud juttu ja saateid, kus inimene pressib teiselt inimeselt interneti teel raha välja või ta müüb mingit eset,toodet, mida pole olemaski. Noorte seas oli väga kuulus suhtlusportaal www.rate.ee. Valeidenditeeti kasutav tundmatu isik meelitas võõra neiu või noormehe pildiga noori suhtlema ja
ahistamine (pedofiilia, pornograafia) ja vägivald, rassistlik, vihkamist või enesekahjustamist õhutav netisisu, ebasündsad või potentsiaalselt kahjulikud kontaktid võõrastega, privaatsuse häirimine, isikuandmete kuritarvitamine ja eakaaslaste omavaheline küberkiusamine (Pikk, 2011). Kiusamiseks pakub internetikeskkond palju võimalusi. Küberkiusamise vahenditena kasutatakse e-posti, veebilehti, suhtlusportaale jt. elektroonilisi suhtlusvahendeid. Kord internetti ülespandud laimavat kirjutist, solvavaid kommentaare, alandavat videot või pilti näevad miljonid inimesed ja ohvril on võimatu end sellise kiusamise eest kaitsta (Luik, 2009). Kuna netipostitused tunduvad anonüümsetena tekib nähtamatuse illusion ja piirangud võivad kaduda. Inimesed võivad käituda teiste suhtes meelega pahatahtlikult või avaldavad üksteisele rohkem personaalset infot kui silmast silma vestluses (Kuusk, 2010).
Jacques Derrida (2002) The Problem of Genesis in Husserl's Philosophy (2003) The Gift of Death, Second Edition & Literature in Secret(2008) The Beast and the Sovereign, Volume I (2009) The Beast and the Sovereign, Volume II (2011) Signature Derrida (2012) The Death Penalty, Volume I (2013) 10 6. Seosed tänapäevaga Kõige enam seostub minu jaoks tänapäevaga jälje teooria. Igapäevaselt kasutatakse interneti suhtlusportaale, mida kasutades jääb jälg maha. Üks peamistest suhtlusportaalidest on facebook, kuhu saab postitada pilte ja staatuseid. Postidades suhtlusportaalile pilte, ilmuvad need google otsingus, ning need ei kao ka peale kustutamist otsingust. Sellega on tekitatud jälg suhtlusportaali kaudu interneti. 11 Kokkuvõte Tehes referaati Jacques Derrida kohta selgus palju huvitavat tema elu ning tegemiste kohta. Ta oli
omavaheline suhtlus, millest täiskavanud ei pruugi alati aru saada. Tuttavatega suheldes on vahel endalgi raske aru saada, mida nad öelda tahavad. See tekitas minus huvi asja põhjalikumalt uurida. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, millist keelt kasutatakse suhtlusportaalides, ekirjades ja mobiilisõnumites. Töömeetodina olen kasutanud kirjandust Oma keel 2, Tekstid ja taustad I, Tekstid ja taustad III , rate.ee ja orkuti suhtlusportaale. Rate.ee ja orkuti suhtlusportaalid valisin, sest need on kõige populaarsemad noorte seas. Autor eeldab, et meedia alane keelekasutus erineb osaliselt suulisest ja gramaatilisest keelekasutusest. Uurimistöö on jaotatud kolmeks peatükiks: Esimeses kirjanduse analüüsi, teises peatükkis analüüs ja kolmandas kirjanduse ja tulemuste kokkuvõtte. Tänan uurimistöö koostamisel abiks olnud õpetaja Sirje Ääremaad, kes on minu uurimistöö juhendaja. Sõnad tabel 1
84% Joonis 3.5 Õpilaste arvamus kas peaks olema ülekooliline Wi-Fi või ei Küsimusele, et kas peaks koolis olema avatud Wi-Fi vahetundide aeg vastasid 65 õpilast jaatavalt ja ainult üks õpilane 11. klassist vastas eitavalt tuues põhjenduseks aeglase ühenduse kiiruse. Põhjenduseks miks peaks olema ülekooliline avatud Wi-Fi vahetundide aeg toodi enamasti, et see oleks hea vabaaja lahutuseks ja enamasti, et saaks külastada suhtlusportaale. Mõned tõid ka põhjenduseks, et saaksid informatsiooni otsida internetist ja ühel korral isegi, et saaks omavahel arvutimänge mängida. Küsisin õpilastelt kas nende arust oleksid nad ka tundide aeg internetis, kui WiFi oleks üle kooli piiramatult avatud, 51 õpilast vastasid jaatavalt, 15 õpilast eitavalt. Tuleks ka ära märkida, et 10. klassist vastasid 13 tükki eitavalt samas 11. klassist vastasid eitavalt ainult kaks. (Joonis 3.6) 29%
annaabi.ee 
