Piia Maria Nahkur T11 HT ISIKUTAJU Mis on taju? Taju on inimesetundmise alus Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Taju töötleb meelte kaudu saadud infot Taju omadused on püsivus, valivus, mõtestatus Taju sõltub meie hoiakutest, ootustest Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine) Identifitseerimine (samastamine) Empaatia (kaasaelamine) Projitseerimine (ülekandmine) isikutaju vead Esmamulje efekt Oletatav sarnasus Loogiline järeldamine Kontrasti efekt Vaatleja-tegutseja erinevus Eelnev info (vale info) Miks on isikutaju oluline Tajumisel kujuneb vastast...
1 töösse suhtumine vajab arendamist 1 3. Suhtlemisoskus (info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) kasutamine, väljendusoskus, kuulamisoskus) Juhendaj Praktikant a Rakendab praktika sooritamiseks erinevaid IKT-d, valdab väga hästi vajalikke 3 suhtlusoskusi 3 Rakendab praktika sooritamiseks vajalikke IKT-d, valdab hästi tööks vajalikke 2 suhtlusoskusi 2 20 Rakendab oma töös IKT-d, praktikaülesandeid täites suudab ennast arusaadavalt
Eestvedamine, erinevalt juhtimisest ei sõltu positsioonist, tiitlist, ega privileegidest, vaid on õpitav oskuste kogum, mida igaüks saab õppida. Eestvedamine on võime mõjutada ja motiveerida inimesi, olles eeskujuks. Juhtimine tähendab visiooni loomist organisatsiooni tulevikust, strateegia väljatöötamist selle visiooni saavutamiseks. Organisatsiooni liikmed otsivad juhti, kes suhtleb, teeb koostööd ja määrab organisatsiooni suuna. Juhid kasutavad oma koostöö- ja suhtlusoskusi inimeste usalduse saamiseks. (Prewitt, Weil, & McClure, 2011) 3.1. Ülemaailmse juhtiva mudeli väljatöötamine Üleilmastumise suure kiiruse ja koolituste puudumise tõttu on paljud organisatsioonid ning nende juhid ülekoormatud. Paljud organisatsioonid kulutavad uutele seadmetele rohkem ressursse kui juhtimisoskuste arendamisele. (Prewitt, Weil, & McClure, 2011) Tähelepanu tuleks juhtida sellele, et globaalsed juhtimismudelid peavad olema kooskõlas
Eesti keelele omasem oleks selle asemel kasutada sõnu ,,suhtlus" või ,,side" ja seega ka kas sisesuhtlus ja välissuhtlus või siseside ja välisside. Sageli väidetakse, et suhtlusoskused ja teenindusvalmidus on kaasasündinud isikuomadused (Ta on sündinud teenindaja...!). See võib ju nii olla, sest ilmselt sünnib iga inimene maailma mingite eeldustega midagi mõnest teisest asjast paremini teha (nt paremini arvutada kui laulda või vastupidi). Aga igat oskust, sh suhtlusoskusi, saab soovi korral järjepidevalt edasi arendada. Suhtlusahel, selle koostisosad ja toimimine Suhtlus kujutab endast teatud märkide vahetamist, mille eesmärgiks on sõnumi edastamine ja vastuvõtmine. Head suhted algavad mõlemale poolele arusaadavast suhtlusest, mille eelduseks on suhtluspartneri isiksusega arvestamine ning head suhtlusalased teadmised ning oskused. Ideaalses teenindussuhtluses annavad mõlemad pooled nii teenindaja kui ka klient
eelarvamustest. Mustvalge mõtlemine. · Probleem hägustub. Kaob selgus,mis on probleem, mis on probleemi põhjus ja kuidas seda lahendada. · Jäigad seisukohad. Klammerdutakse oma vaate külge. Ei kuulata teist poolt ära. · Suhtlemine väheneb. Suheldakse vaid nendega, kes minu poolt. Konfliktide kasulikkus · Teadvustatakse probleeme. · Saadakse teadlikuks enda ja teiste vajadustest. · Enesehinnang muutub realistlikumaks. · Õpitakse suhtlusoskusi ja teistega arvestamist. · Suhe muutub tugevamaks, usaldus suureneb. · Toob rutiini vaheldust, võimaldab muutusi. Enne konflikti lahendamist mõtle: · Kui oluline on konflikt ? · Kui tugev on partner (argumenteerimine)? · Kas minul on küllalt jõudu, oskusi? · Kas minul on konflikti lahendamiseks sobiv seisund (aeg, emotsioon)? · Kas temal on konflikti lahendamiseks sobiv seisund? Konfliktilahendustiilid K. Thomas 1976
Ainult sellisel juhul on meie keel suhetes positiivsel viisil dünaamiline. • Kui selged ja positiivsed on reeglid? • Kas reeglid kajastavad põhiõigusi? Kuidas? Kehtestavus nõuab kohases olukorras teatud suhtlusoskusi ja kontrolli oma mitteverbaalse käitumise üle, kuid kehtestavat käitumist kannab kavatsus oma vajadused või õigused maksma • Kuidas te õigused, reeglid, kohustused ja käitumistavad oma klassi(de)le edastasite? On need
annaabi.ee 
