hetkel. Olles eelnevalt leidnud, et Rajule ainuhooldusõiguse andmine on piisavalt põhjendatud, asume ka siin seisukohale, et kohus peaks andma vähemalt haridustee küsimuste otsustamises kogu pädevuse Rajule. Antud juhul peaks kohus täielikult lõpetama Heli ja Raju ühist hooldusõigust ning andma ainuhooldusõiguse Kajat puudutavates küsimustes Rajule, sest see on ilmselgelt lapse huvides. Hüpotees 2: Raju võib nõuda kohtult oma lapsega suhtluskorra kindlaks määramist PKS § 143 lg 2¹ alusel. PKS § 143 lg 2¹ suhtluskorra kindlaksmääramise nõude eeldusteks on: ❏ Nõude esitajaks on üks lapse vanematest ❏ Üks vanematest katkestab lapse suhtlust teise vanemaga ❏ Isiklike suhete taastamine lahuselava vanemaga on lapse huvides PKS § 143 lg 2¹ eelduste kontroll: ❏ Suhtluskorra kindlaksmääramise nõude esimene eeldus nõuab, et selle esitajaks oleks üks vanematest
isiku või asutuse avalduse alusel. Seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. Menetlusosaliste õigus sõlmida asjas kompromiss on piiratud. See on võimalik vaid juhul, kui materiaalõigus lubab menetlusosalistel vaidlusaluseid õiguseid käsutada, näiteks kaasomandi kasutamise korra üle käivates vaidlustes või lapse ja vanema suhtluskorra määramisel. Kui materiaalõigus ei luba õigust käsutada või puudub isik, kes saaks õigust käsutada, kompromissi võimalus puudub, näiteks surnuks tunnistamisel või isikule eestkostja määramisel. Esialgse õiguskaitse kasutamine on lubatud vaid siis, kui menetlusnorm selle eraldi ette näeb, ning kohtu õigus omal algatusel esialgset õiguskaitset rakendada sõltub sellest, kas kohtul on õigus menetlust alustada omal algatusel või üksnes avalduse alusel