Kõnetegevuse psühholoogia
Teabebaas peab olema!
Mida laps teab suhtlemisel kasuatatavast sõnavarast, reageerimisest, intonatsioonist jne. Need siis
võetakse kasutusele, sõltuvalt, mida ta keskkonnas kuuleb/näeb.
Dialoogis toimub ühismõtlemine: mõtlemise lõimumine , mõtete vahendus. Keel on "seletava"
inimese töövahend. Inimene kasutab ja arendab keelt.
Teadmised maailmast sh suhtlemise strateegiatest. Toetutakse prognoosile. Ka kõnelev inimene
on maailma osa temast saab rääkida.
SUHTLUSKONTEKST
Mis laadi kontekstitüüpidega suheldes kokku puutumine:
a) lingvistiline: sidusus, suhtlussõnavara, situatsioonikirjeldused, (TEEMA)
b) paralingvistiline "kehakeel", pil, asend, intinatsioon, miimika, zestid)
c) situatiivne: käitumine tüüpilises situs (rollis, staatuses)
d) kultuurikontekst: kultuurilised protseduurid, etikett, teadmised.
Dialoogidel on funktsionaal-strukturaalne liigitus; repliikide sotsiaal funktsionaalne liigitus ja
annaabi.ee 
