Muidugi on Internetis tore suhelda ja kirjutada. Tuleb tunnistada, just virtuaalmaailma olemasolu aitab leida mõttekaaslasi, kellega on tore jagada oma vaimustust ja infot paljude erinevate teemade kohta. Lobisetakse tundide viisi, kuid kes ikka viitsiks kiire suhtluse juures pikalt ja korrektselt kõik välja kirjutada. Tavaliselt on ikka sellised laused: ,,Jou, tegelt lähex chillix äkki veits õues... viitsid w?". Taolised vestlused mõjuvad päris korralikult tänapäeva noorte suhtluskeelele. Ja tuleb tunnistada, et niiviisi rääkides puudub neil ju täielikult austus eesti keele vastu. Koolis kirjandite kirjutamisel tehakse järjest rohkem vigu ja tekib hirm, et meie tulevane keel ongi just selline. Iga aastaga muutub meie emakeel aina slängilikumaks ja noor ei mõista enam, milline on korrektne eesti keel ja milline släng, sest ta elab oma vaba aja just virtuaalmaailmas. Tänapäeval on populaarseks kujunenud arvutimängudega vaba aja sisustamine. Eriti just
eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see ei veena, informeeri jne Intertekstuaalne konstruktsioon – kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise; kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega; eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. Ma arvan, et minu jaoks on kõige olulisemaks poeetiline keel, kuna see annab värskust minu igapäeva suhtluskeelele ja seda eriti tänapäeval, kus keelekasutusse imbuvad võõrkeelsed sõnad ja – ühendid. Mõnikord on raske aru saada mida noored mõtlevad. Loomulikult rikastavad ka võõrsõnad igat keelt aga ma pean ka tähtsaks osata hinnata ja väärtustada oma emakeelt Okri kirjutab asjadest, mis näivad tõelised, kuigi nad seda pole. Talle meeldib asju kirjeldada, kuigi tema kirjeldus liigub vähehaaval eemale meie maailmast, aga samas tundub nii reaalsena. Tema
annaabi.ee 
