suhtluskanalisse kirjutades sellele, et ta peaks ühiskonnas eeskujuks olema. Rahandusminister tõi kaudselt välja konflikti meie vs teised, eriti halb selle poolest, et on oma vaadetelt liberaal (justkui sisserände, seksuaalsete vähemuste õiguste pooldaja) kuid välja näitas täiesti vastandlikke vaateid. Milliseid vigu juhtumis osalejad tegid? Jürgen Ligi- emotsiooni pealt avalikus suhtluskanalis lahmimine, esialgu oma positsioonist kinni hoidmine kuid hiljem oma nii-öelda siirast vabanduses taganemine ja teiste soovidele allumine. Jevgeni Ossinovski - probleemina nägin meediast neid uudiseid lugedes seda, et nõrgestas valitsusliitu sellega, et musta pesu pesti meedia vahendusel, mitte silmast-silma asju klaarides. Taavi Rõivas- vassimine selle kohta, et tegu Ligi isikliku otsusega,
2. ESINEMISE SUHTLEMISTÕKKED Suhtlemistõkked võivad takistada suhtlemist, seetõttu on kasulik nendest teadlik olla. Me võime rakendada suhtlemist takistavaid viise nii loomulikult, et ei pane seda isegi tähele. Pigem märkame, kui keegi kasutab suhtlemistõkkeid meiega suheldes. Sageli ei oska me sellele nähtusele nime anda ja mõtleme, miks äkki kadus soov teisega suhelda või miks me tunneme end solvatuna ja alaväärsena. 1.3 Keskkonnast tingitud suhtlustõkked Müra suhtluskanalis - siinkohal ei pruugi müraks olla ainult kehv kuuldavus vaid ka näiteks kehv nähtavus. Samuti on müraks kehva kvaliteediga slaidid või halb käekiri tahvlil. Keelebarjäär - tuleb vältida võõrsõnu ja erialakeelt nii palju kui võimalik. Ei tohi kasutada slängi, sest sellest ei pruugita aru saada. Ja kui peab esinema võõramaalastele inglise keeles, siis tuleb hoolikalt läbi mõelda, kas ja mida öelda selleks, et kindlasti aru võiks saada.
Kommunikatsiooni barjääride klassifikatsiooni alustesse otstarbekalt eraldada järgmiseid: kommunikatsiooni keskkonda (välistingimused), kommunikatsiooni tehnilisi vahendeid ja inimest nagu peategelane igas kommunikatiivne aktis. Keskkonnast tingitud kommonikatsiooni barjäärid Kommunikatsiooni barjääride hulgas on välise füüsilise keskkonna karakteristikud, mis loovad ebamugavaid tingimusi teabe edastamiseks ja tajuks: Müra suhtluskanalis – halb side (läbirääkimises telefoni või interneti teel). Siinkohal ei pruugi müraks olla ainult kehv kuuldavus vaid ka näiteks kehv nähtavaus (näiteks, Skype). (Janek Tuttar 2011). Akustilised mürad - müra ruumis või väljaspool, remonti tööd, uste plagin, telefonikõned jne. Nende negatiivne mõju sureneb, kui ruumis on halb akustika, või teine inimene räägib liiga vaikselt või sosinal; (Коноваленко)
küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine - need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad. Soovitusi küberkiusamise tõkestamiseks: · suhtluskanalites blokeeri kiusaja. Kui keegi saadab sulle mõnes virtuaalses suhtluskanalis (MSN, Facebook, jutukad jne) mõnitava ja halvustava sisuga sõnumeid ja teateid, siis blokeeri teadete saatja; · kopeeri halvustava sisuga teated, et neid vajaduse korral saaks hiljem kasutada kriminaalasjas tõenditena; · suhtlusportaalides lõpeta kiusaja tegevus. Selleks teavita portaali pidajat kiusaja tegevusest. Enim levinud on sellised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes
annaabi.ee 
