keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris Hiina keelel on rida murdeid, mida saab jagada põhjahiina murderühmaks (mandariini keel) ja lõunahiina murderühmadeks. Lõunahiina murded on lähemal vanahiina kirjakeelele, põhjahiina murded putonghua'le Hiina muusika Muusikal on hiina kultuuris selle teadaolevatest algusaegadest saadik olnud rituaalides keskne roll; muusikat on peetud ülimaks suhtlemisvormiks ning harmoonia aluseks inimese, maa ja taeva, inimese ja Kõigekõrgema ning inimese ja esivanemate vahel. Han´i dünastia ajal asutati Hiinas Muusika Büroo, mille ülesandeks oli tolle aegsete meloodiate ja laulude kogumine ja kokku panemine. Hiinasse tuli palju uut muusikat Kesk-Aasiast. Iga dünastia tõi midagi uut Hiina muusikasse. Hiina muusika tonaalsus ja rütm erineb väga palju Lääne omadest. Hiinas on ka teistsugused pillid. Hiina pillid Erhu on keelpill kahe keelega
lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles häti läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani. Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks. Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ? Igaüks meist peaks meeles pidama, et kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine- see on enese ja teiste kaitsmine! Suurem osa õpilastest ei räägi oma kiusamisest mitte
praktilise koostöö käigus ja selle huvides. Tegutsemine toimub enamasti täiskasvanu kõrval. Teda huvitab oma tegevuse tulemus, milles täiskasvanu on abiline ja hindaja. Areneb arusaamine kõnest. Peamiseks suhtlemisviisiks on praktilised tegevused esemetega, mida üha enam hakkab täiendama kõne. Seega esinevad koos verbaalne ja esemeline suhtlemine. Situatsiooniväline- tunnetuslik suhtlemine (3-5 a) hakkab kujunema 3 aastaselt ja on peamiseks suhtlemisvormiks. Esikohale tõuseb tunnetuslik (tajumine) motiiv Mis see on? Kuidas seda teha? Miks see on niisugune? Küsimused ei piirdu lapse konkreetse tegevusega, vaid laiema tunnetusliku alaga. Laps ootab suhtlemiselt tunnustust, tähelepanu ja koostööd. Peamine suhtlemisviis on kõne ja täiskasvanu on lapse jaoks teadmiste allikas. Samas on laps sel perioodil hinnangute suhtes hästi tundlik. Õpetaja on lapse jaoks tarkuseallikas, kellelt küsitakse palju küsimusi ning millele
Keelt vajab inimene, et suhelda teistega ühiskonnas. Igapäevane keelekasutus annab meile järjepidevat mõttetööd, mõtlemine ja keel on kaks lähedalt seotud psüühilist funktsiooni. Ent keele otstarbeks on ka meelelise tunnetuse vahendamine, organiseerimine ja täpsustamine. Väikelaps omandab keele selgeks õppimise käigus rikkaliku varu sõnades talletatud teadmisi ja praktilisi oskusi. Kõne on inimesele niihästi sõnaline mõtlemise aluseks kui ka suhtlemisvormiks (Kidron 2001). Keel annab sõnadega indiviidile edasi täielikult valmis kujundatud suhete arusaamise süsteemi. Selles valikus laiendab laps ainult seda, mis temale sobib, minnes uhkelt mööda sellest, mis ületab tema taseme mõtlemise (Piaget 2004). Laste kõne areng jaguneb nelja perioodi. Neist kolm langevad esimesse kolme eluaastasse. Need on häälikuline periood (koogamine ja lalisemine), sõnalise arengu periood (üksikud
lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles häti läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani. Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks. Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ? Igaüks meist peaks meeles pidama, et kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine- see on enese ja teiste kaitsmine ! Suurem osa õpilastest ei räägi oma kiusamisest mitte
Selline suhtlemine kutsub esile positiivseid emotsioone, aktiviseerib last, laps õpib tajuma täiskasvanut. Kujuneb mõningane reageerimine kõnele. Suhtlemine täiskasvanuga võimaldab rahuldada lapse esmaseid vajadusi. Motiiv suhtlemiseks on isikuline: täiskasvanu kui meeldiva kontakti objekt ja tunnetusobjekt. Tegevuslik-situatiivne suhtlemine algab esimese eluaasta teisel poolel ja on peamiseks suhtlemisvormiks kuni 3a saamiseni. Suhtlemine toimub praktilise koostöö käigus ja selle huvides (manipuleerimine esemetega, mäng). Laps tegutseb suurel määral täiskasvanu kõrval. Teda huvitab oma tegevuse tulemus, täiskasvanu on abiline ja hindaja. Lapse peamine ootus suhtlemisel ongi saavutada koostöö ja heatahtlik suhtumine (tähelepanu). Areneb arusaamine kõnest, oma kõne (dialoog). Peamiseks
annaabi.ee 
