määratud ja mille heaks ei pea ise midagi tegema. Nii palju, kui ilmas on inimesi on ka erinevaid mõtlemisi ja erinevaid kõnepruuke. Mõtlemisel on üks hea omadus, kui mõtted jäävad meile endale, ei tee need haiget ka kellelegi teisele. Sest on ju öeldud, et ühe õnn on teise õnnetus. See ei pruugi küll alati nii olla, aga ei või iial teada. Kui sa aga oma mõtted juba välja ütled, oleneb kõik nüüd suhtlemisviisist. Tänaval jalutades võib märgata palju rõõmsa näoilmega inimesi, kelle kohta võib öelda, et ta tundub olevat õnnelik. Usun, et ta on kindlasti ennast õnnelikuks mõelnud. Kui inimene on juba seesmiselt ennast positiivselt häälestanud, ei tundu väljast tulev infotulv ka nii negatiivsena. On ju osa inimesi, kes mõtlevad iga asja enda jaoks positiivseks, isegi siis, kui tegelikult on tegu negatiivse juhtumiga.
ohu märgid. (Lukanenok, 2008) Oma osa mängib perekondlik risk. Lugemisraskused kipuvad korduma põlvest põlve ning kui vanematel ja vanavanematel on olnud lugema õppimisel raskusi, tasub olla valvas. Lugemisraskusega laste ja noorte aitamine võiks alata raskuste ennetamisest. Teades ja tundes lugemisraskuse tundemärke, saame last varakult aidata, kasutades sobivaid õpetamisviise ja meetodeid. Tihti aitab lapse tähelepanu juhtimisest ning vanema ja õpetaja sobivast kõnelemis- ja suhtlemisviisist. (Lukanenok, 2008) Düslektikutel on raskusi heli ja sümboli, räägitud sõna ja kirjapandud sõna kokku viimisel, seetõttu on kõige parem diagnoosida düsleksiat läbi lugemise ja kirjutamise. (Hoyles & Hoyles, 2007) Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi, kirjutuspuuetena-häälikute ja tähtede vastavuse moonutusi Düsleksiat esineb sagedamini, seejuures enamikul düsgraafikutest on ka düsleksia.
annaabi.ee 
