Tüüpiline pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Pühamutes sai jumalatele ohvreid tuua. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas seega ka jumala asupaika. Pühamutes olid jumala teenimiseks ametis preestrid ja preestrinnad. Nad olid terve linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolt kandma ja ohvritalitusi läbi viima. Jumalateenistused liitsid polise rahvast tihedamini ühte. 8. Jumalatega suhtlemisviisid? Peeti usupidustusi, Kreekas olid pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas (oraaklid). Jumalatega suheldi preestrite kaudu. 9. Kreeka jumalad? Zeus- peajumal Ateena- sõjajumalanna Hera- abielude kaitsja Apollon- valguse-, luule- ja muusikajumal Poseidon- merejumal Artemis- jahijumalanna
Suhtlemine Otsene kaudne Miks? Grupid jagunevad: 1-suur/väike 2.ametlik(formaalne) ja mitteametlik (mitteformaalne) 3. reaalne/tinglik/etalon Grupi 3 põhitunnust: 1) Suht püsiv koostis 2) Sarnased eesmärgid 3) Erinevad omavahelised suhted Sotsuomeetria - juht /liider, kaaslane / sõber Konformsus - indeeritu(suur!?), tõrjutu(kiusav?!) 1) Stampväljendid 2) Faktid 3) Mõtted, ideed 4) Tunded 5) Täielik usaldus Suhtlemisviisid 1) Intiimne 0 45cm 2) Personaalne 45 120cm 3) Sotsiaalne 120 360cm 4) Avalik 360 -
Inimesed on erinevad. Me kõik suhtleme teineteisega isemoodi ning isegi iga inimesega erinevalt. Kui väikelapsed õpivad rääkima oma esimesi sõnu, siis seda ei saa kohe nimetada suhtlemiseks, sest laps väljendab ainult oma soove ja emotsioone rääkides. Kui aga laps õpib juba suhtlema, kasutades sõnu, kujuneb välja ka suhtlemisviisid: endast vanemate ja prioriteetsemate räägitakse rohkem alandlikumalt ja oma eakaaslastega julgemalt ja kehtestavamalt. Elu jooksul me muutume kõik. Tekivad uued unistused ja sihid ning muutub keskkond, sõbrad ja suhtlemisstiil. Osa meist õpib kohe, et on hea lihtne teiste kulul elada, ning muutuvad egoistideks. Tihti on nende jutus agressiivsustki. Nad tavaliselt saavadki kõike, sest suudavad oma jutuga veenda paljusid inimesi, kuid kas me ka usaldame neid?
ka nii negatiivsena. On ju osa inimesi, kes mõtlevad iga asja enda jaoks positiivseks, isegi siis, kui tegelikult on tegu negatiivse juhtumiga. Samuti on teine osa inimesi, kes mõtlevad iga asja negatiivseks, nad näevad alati asjades ainult halba, ka siis kui keegi proovib neid südamest õnnelikumaks teha. Ja on veel osa inimesi, kes võtavad siis asja nii ja naa, Kui neile tundub, et tegu on halva asjaga, teeb see neid õnnetuks või siis vastupidi. Inimeste suhtlemisviisid on nii erinevad, nad alati ei pruugigi nii mõelda, kui see sõnadesse pandult võib tunduda. Samuti võib teise inimese hingeseisund sel hetkel olla veidi teine ja ta tajub kuuldut karmimalt, kui väljaütleja seda mõtleb. Sa võid ju olla ise nii positiivne ja õnnelik, võid suheldes olla ainult rõõmus ja õnnelik, kui aga teine on hingest haige, ei aita sinu positiivne suhtlemine asja paremaks muuta.
maakeral mitte. Sellest ühest suurest keelest areneksid paratamatult välja paljud erinevad keeled ning ilmselt ei saaks inimesed peagi üksteisest enam aru. Keelelisel mitmekesisusel on ka mitmeid positiivseid jooni. Viisid, kuidas inimeste rühmad keeli kasutavad, on osa nende kultuurist. See on moodus näidata inimeste identiteeti. Erinevate kultuuride esindajad kasutavad erinevaid keeli. Keel ja kultuur on need, mis inimesi ühte seovad.Nende suhtlemisviisid kannavad edasi nende traditsioone ja ajalugu. Iga erinev kultuur on hinnaline ja säilitamist väärt. Mitmete kultuuride uurimine ja erinevate keelte õppimine on kasulik. Inimestele on enesearendamine ja väljakutsete ületamine vajalik. Mõlemal varjandil on oma head küljed. Vaid ühe keele kasutamine teeks elu mitmetes valdkondades palju lihtsamaks. Tuhandete erinevate keelte olemasolu teeb aga elu palju huvitavamaks ja väärtuslikumaks ning minu arvates ei oleks igav elu elamist väärt
Elupaik Eelistab avamaastikku Koobas rajatakse veekogude äärde ja varjulisse paika Eestis enamasti võsastikes ja rabades Eluviis Elavad perekondlike karjadena (tavaliselt on karjas 7-9 isendit) Kari koosneb dominantsest eluaegsest paarist ja nende mitmes vanuses kutsikatest Karjas liiguvad nad sügisest kevadeni Hunt moodustab paari terveks eluks Hundid peavad pulmi südatalvel Märtsiks on nad tagasi oma pesitsuspaigas Suhtlemisviisid ja kord karjas Karja liikmed alluvad juhile vanale isashundile Karjale kuuluvaid jahiala piire märgitakse uriiniga Karja territoorium püsib samades mõõtmetes kuni sureb viimane karja liige Kasutatavad suhtlus kanalid: visuaalne, akustiline, olfaktoorne ja taktiilne Hundikutsikad Sündides on nad pimedad ja kilega kaetud kõrvaavadega Sündides on nad mustjaspruuni karva ja nende pea on kerest tunduvalt tumedam Kaaluvad umbes 300-500 grammi Kutsika areng
Teenindaja oskab soovitada milline koeratoit sobib just minu kodus kasvavale dalmaatsia koerale. Vastuvõtt: Teretades ja veidi naeratust näol. Poodi on saabuda hea tunne, mind nagu oodatakse juba. On juhtunud ka kus pean müüjat taha ruumi otsima minema, et teada anda, et olen poes ja soovin osta. Klienditeenindaja välimus ja kehakeel: Teenindajal on seljas vormiriietus, mis on üldjuhul puhas ja korralik. Kehakeel vahest reedab, et klienditeenindajal on kiire. Suhtlemisviisid ja -vahendid: Teenindaja suhtlemisviis on selline nagu me oleksime juba ammused sõbrad. Kui parasjagu poes on siis pakub ta tasuta proovipakke. Pakutava toote/teenuse omadused: Niipalju kui toidupaki taga kirjas on loeb ta ette, rohkemat mitte. Lisateadmised puuduvad. Toote/teenuse müük: Arutame koos läbi kas see toit sobib ikka minu koerale ja seejärel suundusime leti juurde. Toimub müük. Lisamüük: Ei toimu
4. Ettekujutus oma kehast Sotsiokultuurilised tegurid 1. Sõnaline keel 2. Rass/ etnilise päritolu 3. Tehniline keel 4. Kehakeel 5. Väärtushinnangud/ arusaamad 6. Düaadid ja organisatsioonid Keskkonnalased tegurid Keskkond võib kaasa aidata suhtlemise elamistoimingu sooritamisele Poliitilis-majanduslikud tegurid 1. Tehnoloogilised edusammud 2. Tehnoloogia ja tervishoid 3. Tehnoloogia ja konfidentsiaalsus Õenduse individualiseerimine suhtlemise elamistoimingus Inimeste suhtlemisviisid on erinevad ja seda tuleb arvestada õenduse individualiseerimisel. Klienti jälgides ning tema olulistel teemadel vesteldes, peab õde püüdma vastust leida järgmistele küsimustele: o Kuidas indiviid tavaliselt suhtleb? o Millised tegurid mõjutavad indiviidi suhtlemise toimingu sooritamise viisi? o Mida teab indiviid suhtlemisest? o Kuidas indiviid suhtub suhtlemisse? o Kas indiviidil on olnud pikaaegseid suhtlemisraskusi ja kuidas ta nendega hakkama on saanud?
või vahetamisel. Inimestega on samamoodi. Et elus hakkama saada on inimesel vaja teistega suhelda, näiteks poes käies või tööd tehes. Suhtlemine on inimestele äärmiselt vajalik ja kui inimesed ei oleks rääkima õppinud puuduks tänapäeva maailmas igasugune tsivilisatsioon. Inimesed elaks metsas ja peaksid sama moodi jahti nadu loomad. Inimesi eristab ülejäänud loomadest ainult arenenud suhtlemisvõime võime rääkida, kirjutada ja lugeda.Kuid need ei ole ainsad suhtlemisviisid. Väga populaarne suhtlemisviis, eriti äris on e-mailide saatmine. E-mail ehk elektrooniline kiri on interneti vahetusel saadetud kiri, mis on kiire, kindel ja väga lihtne. Kuid e-maili ei kasuta ainult ärimehed. Noorte seas on e-mailid samuti väga populaarsed. Milleks saata sõbrale sünnipäeva õnnitlus postiteenuseid kasutades, kui talle saab internetist otsida lahe liikuv õnnitluskaart ja saata see talle e-maili abil. Kuid, nagu on olemas erinevate toodete ja
*Vanemate endi kogemusoled sa 1-lapselisest perest või mitmelapselisest perest,kas tahad oma lastele seda kogemust. RITUAALIDE OSATÄHTSUS PERES Rituaalid on inimesele olulised, kuna neid sooritades kogeb ta teatud rahulolu, positiivseid emotsioone ja turvatunnet. Iga perekond püüab kinni pidada teatud rituaalidest. See on ka mõistetav, sest pererituaalidel on kindlad ülesanded. Pererituaalid on sümboolse tähendusega korduvad sündmused, tegevused ja suhtlemisviisid, mis loovad ja kindlustavad perekonna identiteeti ning annavad pereliikmetele vajaliku ühtekuuluvustunde. PERE MAJ.ELU KORRALDAMINE Perek argipäevale avaldab mõju see,kuidas on korraldatud pere maj.elu e. pere maj.Pere maj hõlmab pereliikmete igapäevaelu,karjääri,sissetulekute ja pikaajaliste plaanide kavandamist nii,et oleks tagatud elamise materiaalne pool,võimalik koguda vajalikke säästusid ja teha investeeringuid. Enne pere eelarve koostamist on kasulik määratleda hetkeolukord
sotsiaalmeedias. Kuidas mõjutab Facebook meie isiksuseomadusi? Kuidas erineb identiteet päriselus ja internetis? Üritan leida vastust nendele küsimustele tuginedes suhtlemispsühholoogiale ja erinevatele läbiviidud uuringutele. Statistikaameti andmetele tuginedes on 2013.aastal 80,6% Eesti leibkondadest kodus Internetiühendus (Statistikaamet,2013,/5/). Internetisuhtlus on muutunud samaoluliseks kui teised suhtlemisviisid. Kas võime seda võrdsustada tavalise näost-näkku suhtlemisega? Facebooki mõju isiksuseomadustele Viimase kuue aasta jooksul on saanud Facebookist üks kiiremini arenev internetikeskkond. Oktoobris 2012 raporteeris Facebook, et seda saiti kasutab kuus keskmiselt miljard inimest. (Facebook, 2012,/2/) Facebookil on oluline roll just (üli)õpilastel, kellest üks neljandik tõdes, et Facebook on nende jaoks populaarseim veebileht. (Shu-Chuan, 2011,/4/)
1. Müügisuhtlemine ja klientide teenindamine Eesmärk on anda ülevaade juhtimiskäitumisest müügitöös ja meeskonnatöös. Harjutada selge kommunikatsiooni (suhtlemise) ja korralduse andmise võimalusi. Õppida konstruktiivse positiivse ja negatiivse tagasiside meetodeid koostöö situatsioonides respekteerides nii ennast kui klienti. Harjutada koostööpartneri motiveerimist, innustamist ja lisamüügi võimalusi videotagasiside meetodil. Suhtlemisviisid: 1. verbaalne informatsioon 2. vokaalne informatsioon 3. mitteverbaalne informatsioon (kehakeel) Isikuomadused ja võimed: 1. suhtlemisvalmidus 2. teenindusvalmidus 3. tolerantsus (sallivus) 4. füüsilise koormuse taluvus, vastupidavus 5. kohanemisvõime, pinge- ja stressitaluvus 6. koostöövalmidus 7. vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin) 8. hea väljendusoskus ja selge diktsioon 9
" "Tahtsin küsida teilt nõu, paluda teid mind vastu võtta kui vaeslast, kes tahaks hoida teie kuuehõlmast kinni ja kes oskaks teie eest surra.". Ta äratas Vikontessis huvi. Eugene näis õilsa, noore ning süütuna selle seltskonna keskel. Eriti kõrgelt hindas õpilane seda uhket ning kallist elu siis, kui vikonti ja vikontessiga õhtust sõi. Ta pani tähele, et õhtu juures polnud ütegi negatiivset asja. Maja, laud, suhtlemisviisid, kõik oli täiuslik. Nüüd oli tema jaoks siht kindel. Võib kindlalt väita, et Rastignac teadis täpselt, kuidas edu saavutada. Teda küll suunati õpetussõnadega, mida andsid Vautrin ja vikontess Beauseant, kuid siiski teadis ta ise täpselt, kuidas talitada. Kuna Pariisis sai kuulsaks põhiliselt õppides, tutvusi omades või hea nimega, siis sai ka Rastignac aru ,et tema ainsaks võimaluseks kiiresti rikkaks ning tuntuks saada, on head suhted vikontessiga. "Säärane on poole
mitteaktsepteeritav, kuna esineb vastuhakkav, põlglik ja agressiivne käitumine Eksternaliseeritud probleemid avalduvad koolis kohalpüsimatuse, vahelesegamise, teiste tülitamise, rusika või jalaga virutamise, kaklemise, õpetaja eiramise, kaebuste esitamise, vaidlemise, varastamise, vandalismi, allumatuse, vihapursete, tõrjutuse, õpetaja juhenditele mittereageerimise ja ülesannete poolelijätmise näol Kultuuridimensioonid Meil kõigil on kultuurist tingitud väärtused, suhtlemisviisid, kombed, erinev aja- ning ruumikäsitus, toitumis- ja riietumisharjumused. I. Individualism/ kollektivism rühma või II. Võimudistants millises ulatuses ühiskonnas indiviidi reeglite eelistamine aktsepteeritakse hierarhiad ja sotsiaalset ebavõrdsust III. Ebakindluse vältimine ebamäärasuse IV. Maskuliinsus/ feminiinsus karjäär,
menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27
milleks on peamiselt närvisüsteem ja hormoonid. Näiteks palavaga kaotab organism higistades vett. Higieritus suureneb ja pindmine vereringe aktiviseerub – organism püüab säilitada püsivat kehatemperatuuri. Neuraalne ja humoraalne regulatsioon Neuraalne - organismi protsesside regulatsioonimehhanismi, mida juhib närvisüsteem. Humoraalne - organismi protsesside regulatsioonimehhanismi, mida viivad läbi hormoonid Rakkude suhtlemisviisid Kõrvuti asetsevate rakkude vahel Signaallainete abil (keemilised) Elektrilised närviimpulssid Sünaps – Neuronitevaheline ühendus, mille kaudu erutus liigub ühelt rakult teisele (Elektriline ja keemiline) Närviraku ehitus 2. Närvisüsteemi ehitus ja talitus Närvisüsteemi jagunemine Närvisüsteem jaguneb kaheks: kesk- ja piirdenärvisüsteem. KESKNÄRVISÜSTEEMI moodustavad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteem
Rokeachile)? Sõnastage näide. Selle teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks: lõppväärtused ehk soovitatavad seisundid (peegeldavad soove, mida soovitakse saavutada- head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet); instrumentaalsed ehk abistavad väärtused (aitavad kaasa ja võimaldavad valida sobivat käitumisviisi lõpptulemuseni jõudmiseks - töösse suhtumine, suhtlemisviisid) 20. Mis on suhtlemise põhisisu? Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. 21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? Eduka suhtlemise saavutamiseks peab olema SÕNUM, mis koosneb neljast komponentist: Sisu tahk väljendatakse verbaalselt, sõnadega Mina tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab sõnumi vastu visuaalselt Suhte tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes
Esteedi tüüpi inimene (, ) Sotsiaalset tüüpi inimene (, ) Poliitiku tüüpi inimene (, ) Religioosset tüüpi inimene () 19. M. Rockeach´i teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks: Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näit head saavutused, töö kõrge kvaliteet Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näit. töösse suhtumine, suhtlemisviisid 20. Suhtlemine on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlemine on inimeste vaheline teabe vahetuse protsess. 21. Eduka suhtlemise saavutamiseks peab olema sõnum, mis koosneb 4 komponendist: 1. SISU - tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; 2. MINA - tahk tähendab teavet edastajast. Kuulaja võtab info vastu visuaalselt; 3
5 neid kaht emotsiooni eristama. Nad õpivad looma sõprussuhteid ja seeläbi arendada oma sotsiaalseid võimeid. Need õppimisprotsessid peegeldavad, kuidas meie aju areneb ning neist kujuneb välja käitumismustrid, mis ehitavad ülesse meie enesehinnangu. Agressiivse käitumise peapõhjuseks on otsene või kaudne sõnum, mis annab märku, et teine ei ole väärtuslik (Juul, 2012). Perekond Siin on oluline vanemate suhtlemisviisid lastega just väikelapse perioodil. Lapse agressiivsuse määrab vanemate füüsiline karistus, liigne karmus ja autoritaarne kasvatusstiil. Mõjutada võivad ka lapsele tehtud korduvad negatiivsed märkused või alandamine teiste inimeste ees. Varane kehaline karistus väikelapse eas on seotud agressiivsuse väljendamise suurenemisega eelkoolieas, mis väljendub hoolivuse ja armastuse puudulikkusest (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Oluline on lapsepõlves
Ökonomisti tüüpi inimene Esteedi tüüpi inimene Sotsiaalset tüüpi inimene Poliitiku tüüpi inimene Religioosset tüüpi inimene. 19. Selgitage lõppväärtuste ja abistavate väärtuste erinevust vastavalt (vastavalt M. Rokeachile)? Sõnastage näide. Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näiteks head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet. Abistavad ehk instrumentaalsed väärtused, näiteks töössesuhtumine, suhtlemisviisid. Näiteks on inimese lõppväärtuseks hea tööalane saavutus, kuid selle väärtuse saavutamiseks peab inimesel olema abistavad väärtused, milleks võib olla motiveeritud töössesuhtumine, mis aitab lõpptulemust saavutada. 20. Mis on suhtlemise põhisisu? Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. 21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? Sisu väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega
rääkivatest inimestest naeratavad petvad inimesed harvem, neil esineb ka enam kõnevääratusi ja hääletoon on kõrgem. Petmisel võib esineda ka muutusi kõne kiiruses. Valetajatel, kes on ennast selleks hästi ette valmistanud (samuti juhul, kui vale on lühike), on vaja vähe mõtlemisaega, seetõttu vastavad nad kiiremini. Kui aga valetada tuleb ootamatult või pikema aja jooksul, siis vajatakse selleks kauem aega, seetõttu on jutus enam pause. 12. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) Enesekehtestamine – käitumine, mis võimaldab isikul käituda omaenda huvide kohaselt, seista enda eest ilma, et ta tunneks ärevust, et ta oskaks väljendada ausatl on tumndeid või järgiks oma õigusi ilma, et ta eitaks teiste omi. 1) Alistuv – inimene seab teiste huvid esiplaanile,soov olla teistele meelejärgi ja vältida konflikte, käitumine väljendub kõhklemisena, vaikne rääkimine, närvilisus, puudub silmside ja enesekindlus
ebasõbralikeks. Seega kandub kõigi kohta antav hinnang üle ka üksikisikutele. Lapse suhtlemisoskuste kujunemine Suhtlemisoskus on inimese üldvõimete kogum, mis eeldab nii verbaalset kui mitteverbaalset suhtlemisvahendite valdamist jt isiksuslike omaduste kasutamist. Tähtsal kohal on nii sooritamis- kui tõlgendamisoskused. Lapsed õpivad suhtlemist jälgides ja matkides seda, mis toimub ümbritsevas keskkonnas, püüdes mõista läbi kogemuse, millised suhtlemisviisid on kasulikud ja täiskasvanute poolt aktsepteeritavad, millised mitte. Esmased suhtlemiskogemused tulenevad vanemate suhtlemisrepertuaarist, mida täiendab kogu sotsiaalne keskkond(inimesed, kellega laps kokku puutub: õu, lasteaed, mängukaaslased, kool jm inimesed). Tugev mõju ka meedial. Suhtlemisoskuste sõnastamisel kasutatud erinevaid mõisteid: - suhtlemisoskus - käitumuslik intelligentsus - kommunikatiivne kompetentsus - sotsiaalne kompetentsus - sotsiaalsed oskused
seost vastavalt M. Rokeachile. Sõnastage eluline/praktiline näide. Milton Rockeach´i väärtussüsteem võimaldab prognoosida inimeste käitumist organisatsioonis. M. Rockeach´i teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks: Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näit head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näit. töössesuhtumine, suhtlemisviisid Iga organisatsiooni väärtushinnangud avalduvad otseselt või kaudselt organisatsiooni missioonis, eesmärkide püstitamises, tähtsate otsuste vastuvõtmises, töötajate käitumises. 20. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? 1. SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; 2. MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt; 3. SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; 4
situatsioonile kohases vormis. Selle stiili puhul arvestatakse teiste soovidega, ollakse valmis kokkulepeteks, kuid see ei toimu inimese õiguste arvelt Agressiivset stiili iseloomustab enda soovide esiplaanile seadmine, teha teiste õiguste rikkumise arvelt. Teisi ähvardatakse, räägitakse kõvasti ja sõimatakse, süüdistatakse. Eesmärgiks on võita, sõltumata sellest, mis teine selle käigus tunne. SUHTLEMISVIISID (3) ENESEKEHTESTAMISE VÕTTED (VÄHEMALT 5) Mina kasutamine, lihtne kehtestamine, emapatiline kehtestamine, eskaleeruv kehtestamine, vastandav kehtestamine. SOTSIAALSETE SUHTUMISTE RING. teooriad üritavad seletada sotsiaalseid suhtumisi kahe dimensiooni alusel – sõbralikkus – vaenulikkus ja domineerimine – alistumine. Nende kahe dimensiooni kombineerimisel võime me saada 4 erinevat emotsionaalset suhtumisviisi: Hoolitsemine
c) ametliku suhtlemise distants (1,5 - 3m) d) ühiskondliku suhtlemise distants (>3m) 2. Veenev esinemine Esitlemine: mida / kuidas = 20 - 40 / 80 60 Motiivid: ratsionaalsed / emotsionaalsed = 30 / 70. R: (funktsioon, omadused, kokkuhoid, hind); E: (disain, pehmus, maine, värvus) Silmside: vaadake otsa Kõne: selgus, tempo, hääletoon, grammatiline kõne, hingamine, pausid 3. Suhtlemisviisid a) verbaalne informatsioon b) vokaalne informatsioon 8 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru d) mitteverbaalne informatsioon (kehakeel) 4. Vastuvõtukanalite liigid visuaalne vastuvõtukanal (tunnetamine toimub piltide ja kujundite abil) - silmad üleval - väärtustab "väljanägemist"
(vastavalt M. Rokeachile)? Sõnastage näide. Milton Rockeach´i väärtussüsteem võimaldab prognoosida inimeste käitumist organisatsioonis. M. Rockeach´i teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks: Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näit head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näiteks töössesuhtumine, suhtlemisviisid N: töötaja, kes väärtustab häid tööalaseid saavutusi tal on hea tööeetika ja ta on korrektne, töötab oma lõppeesmärgi suunas. 20. Mis on suhtlemise põhisisu? Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess. 21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega;
Rokeachile)? Sõnastage näide. Milton Rockeach´i väärtussüsteem võimaldab prognoosida inimeste käitumist organisatsioonis. M. Rockeach´i teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks: • Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näiteks head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet • Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näiteks töösse suhtumine, suhtlemisviisid Näide: töötaja, kes väärtustab häid tööalaseid saavutusi – tal on hea tööeetika ja ta on korrektne, töötab oma lõppeesmärgi suunas. 20. Mis on suhtlemise põhisisu? Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess. 21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega;
- Kehtestamise vilumused - võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures kahjustamata. - Konfliktitega toimetuleku oskused (emotsionaalse pingega toime tulla). - Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused (kõiki pooli rahuldavad lahendused). - Oskuste valimine (sobiv käitumisviis olukorras). Suhtlemise tasandid: 1) isikusisene suhtlemine 2) isikutevaheline suhtlemine 3) suhtlemine grupis 4) suhtlemine organisatsioonis Suhtlemisviisid: ametlik ja mitteametlik. Ametlik suhtlemine: - Vertikaalne suund - ametliku info kulg tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi. - Horisontaalne suund - samal võimu- ja ametitasandil olevate töötajate suhtlemine. - Lateraalne suhtlemine (mitteametliku suhtlemise iseloomustamine) - suhtlemine, mis ei toimu vastavuses ametliku hierarhia ja võimuga. Verbaalsed suhtlemisvahendid (helilised suhtlemisvahendid): - loomulik keel (kiirus, rütm, paus ja asukoht)
vb olla eitamisstaadiumis sest valu on nii suur. Kui ma ise ka leinan ja mul pole jõudu ja jaksu motiveerida teda tulema, tuleks paluda lähedasi et nad aitaks noorukit motiveerida tseremooniast osa võtma. Efektiivsete suhtlemisoskuste rakendamine töös noortega. Millised on efektiivsed nõustamise oskused?. 1Fenomeneoloogiline teooria- on aluseks sellele et kui me vaatamse suhtelmist millised need tõhusaad viisid on. 2Suhete loomise üldised alused 3Ebaefektiivsed suhtlemisviisid 4Efektiivsed suhtlemisviisid *Fenomenoloogia teooria Humanitliku teooria haru. *Fenomeneoloogia teooria järgi baseerub reaalsus selleni, mida inimene tajub *Igal inimesel on oma reaalsus nende tajude unikaalsuse tõttu *Igas inimeses on positiivse kasvu jõud, mis juhib inimese vaimselt tervist ja soovitatavat käitumist. Ühesõnaga on inimeste taju subjektiivsel kogemusel toetuv ja igas inimeses ongi loomu omaselt sees positiivne kasvujõud mis toetab tema arengut positiivse poolele.
Miks mõned ei taha suhtlemist õppida? Isiksuse iseärasuste tõttu + Arvatakse ekslikult, et mingis ametis edukas olemiseks pole oluline mitte niivõrd oskus suhelda kui head teadmised või ametipositsiooni kõrgus. Suhtlemiskompetentsus - oskus sobituda juba kehtivatesse suhetesse ning seega kohaneda ümbritsevaga, s. t. võimet käituda viisidel, mis on ümbritsevate poolt aktsepteeritud & indiviidi võimet enese eest seista, mis tähendab suhtlemise kaudu oma eesmärkide saavutamist. SUHTLEMISVIISID: 1) Soe suhtlemisviis väljendab soojust ja solidaarsust, tuleneb armastuse olemasolust ja on selle väljenduseks, see väljendab lapsele turvalisust ja kaitstust. 2) Külm suhtlemisviis väljendub vanema ükskõikses, tõrjuvas ja mõnikord vaenulikus käitumises, vanem ei arvesta lapse soove, ei väljenda mõistmist ega toeta. 3) Domineeriv suhtlemisviis vanem püüab last pidevalt kontrollida, jälgib
48. Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näit head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet - sageli väljendatavad inimese eesmärkidena (nt Tõeline sõprus Perekonna turvalisus Mugav ja jõukas elu Täiuslikkusetaotlus ja enesetäiendamine Tarkus ja küpsus mõista elu Põnev ja erutav elu Sotsiaalne tunnustus Võrdsed võimalused kõigile) . 49.Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näit. töössesuhtumine, suhtlemisviisid - v ahendid eesmärkide saavutamiseks. 50. 51. Teema 3 1. Mis on suhtlemise põhisisu? 52.kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. 53. 2. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? 54.koosneb 4 komponendist: 55.SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; 56.MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt; 57
pidurdatud Õige hierarhia aitab perel õigesti funktsioneerida, igal liikmel oma funktsioone täita. Kui hierarhia on paigast ära, on selles perekonnas tõsiselt raske asjadel toimima hakata Protsessid peegeldavad perekonnas toimuvaid arenguid ja need väljenduvad suhtlemismustrites (lisaks protsessidele jälgitakse peres struktuuri – piirid, hierarhia, kolmnurgad jms). Sageli on nad mõneti unikaalsed, sest siis on inimesed suutnud luua omavahelistes suhetes oma kombed, suhtlemisviisid, tihti see aga kordab seda, mida üks või teine partner on päritoluperest kaasa toonud ja mida üritab suhetes partneriga taasluua. Perekonnaprotsesse on mitmesuguseid. Stabiilsuse ja muutuste periood – mingisugustel perioodidel on perekonnas oluline säilitada muutumatuna mingisuguseid olukordi/elemente. Teisel perioodil peavad aga suhted muutuma. Stabiilsuse muutuse aspekte võib olla mitut sorti (elamispaik – kui stabiilsena säilib pere elukeskkond
- Tagasiside andmine - Kriitiline tagasiside - Tunnustav tagasiside - Prokseemika (ruumi kasutamise oskus) - Suhtlemisvahendite oskuslik kasutamine: mikrooskused Mitteverbaalsed mitte-toetavad käitumised - Pilk: eemale vaatamine, silmside puudub - Distants liig suur/liiga väike - Kehahoiak eemale partnerist - Näoilmes: muie, irvitamine, põrnitsemine, kulmu kortsutamine jms - Kõne: ebameeldiv hääletoon, kõne liiga kiire või liiga aeglane Mittetoetavad verbaalsed suhtlemisviisid - Kuulamisest hoidumine (ignoreerimine) - Vestlusteema muutmine - Hinnangulisus (Nii ei tohi teha! Nii peab tegema!) Kriitiline tegur, mis mõjutab suhtlemist väga palju! Hinnangud enamasti ei innusta ega paranda suhet! Tuleks jälgida kuidas ja millal nendega toimetada. -moraliseerimine - Võltsrahustamine (küll kõik saab korda) - Tähelepanu kõrvalejuhtimine, probleemi kõrvaleheitmine - Tõrjumine (sellest me ei räägi) - Kaitselisus - Topeltteated - Nõuandmine
põlisrahvastikku. See võib viia mujalttulnute assimileerimisele, täielikule kultuurilisele ühtesulamisele põlisrahvastikuga. Kuid kui tulnukaid on suhteliselt palju, ei suuda põlisrahvastik neid assimileerida. Ent normaalsete vahekordade hoidmiseks nende ja põlisrahvastiku vahel piisab ka ainult integreerumisest e. lõimumisest. Sel juhul tulnukad säilitavad oma keele ja kultuuri, kuid õpivad suhtlemiseks vajalikul tasemel selgeks põlisrahva keele ja kohandavad oma kombed, suhtlemisviisid ja tegutsemise selliseks, et see ei häiriks põlisrahvastikku. Integratsiooni tulemusena tekib tavaliselt uus etniline grupp, mis jääb erinevaks põlisrahvast, aga on ka erinev rahvast, mille hulgast tulnukad pärinevad. Tulnukad võivad muidugi keelduda isegi integratsioonist ja getostuda, suheldes vaid omavahel ja moodustades tulnukrahvastikuga asumeid, kuhu põliselanikel asja pole.
Need on rööpsed käigud. Ristuvad käigud on näiteks järgmised: Klient: "Minu tellimus on veel täitmata." Teenindaja: "Mis te mind süüdistate?" (TT, LV) Müüja: "Ütlesin juba, et ilma ostukorvita ei teenindata!" Ostja: "Ärge kamandage!" (VL, VL) Ristuvad käigud viivad konfliktini! Kombineerides erinevaid tasandeid ja käikusid kujunebki välja vastastikune suhtlemise võrgustik. Berne jaotab erinevad suhtlemisviisid veel rituaalideks, Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 53 Mõjutamine ehk interaktsioon ajatäideteks ja mängudeks Rituaalne suhtlemine on tavaliselt seotud suhtlemise alustamisega (tervitamine, tutvustamine jne.),lõpetamisega (lahkumisrituaal) või etiketi
annaabi.ee 
