3. LEPINGUTEST PEAB KINNI PIDAMA 4. IGASUGUSE JURIIDILISE MENETLUSE TINGIMUSED JA KULGEMINE PEAVAD VÄLISTAMA ERAPOOLIKUSE 5. KEDAGI EI TOHI TAKISTADA ENNAST KAITSMAST EBAÕIGLASE RÜNDE VASTU 6. KELLEGI JAOKS EI TOHI KORRALINE ÕIGUSTEE OLLA SULETUD VÕI ENNEOLEMATULT RASKEKS TEHTUD TÕELISED ÕIGLUSE KRITEERIUMID 1. IGAÜHELE PEAB ANDMA NIIPALJU VAHENDEID KASUTAMISEKS, KUIPALJU TA TEENIB 2. IGALE TEENELE PEAB VASTAMA VASTUTEENE, MIS ON KOHANE VASTAVALE SUHTLEMISVAJADUSELE 3. KAHJUDE KORRAL PEAB OLEMA TAGATUD NENDE HEASTAMINE, MIS ON KOHANE VASTAVALE SUHTLEMISVAJADUSELE 2. Juriidilise argumentatsiooni teooria Juriidiline argumentatisooni on oskus või võime põhjendada õiguslikku tähendust omavaid otsustuseid õigesti. Juriidiline argumentatsioon on muutunud Euroopa õigusfilosoofias põletavaks probleemiks möödunud sajandil, viimase mõnekümne aasta jooksul. Miks on aga juriidilise argumentatsiooni jaoks vaja teooriat, kui kontinentaalne õiguskord
kuid sellegipoolest peab õpetaja keel olema ehtne ja tähendusrikas, mitte lihtsalt ladus. Sama kehtib ka klassis etteloetavate ja iseseisvaks lugemiseks mõeldud palade kohta. Toetavas ja julgustavas keskkonnas, kus õppijad julgevad riskida, annab ühe sammu võrra võimetest ees olev eeskuju kõige loomulikuma ja edukama võimaluse keele õppimiseks. Kui kümblusõpetaja keel on ebaloomulik, siis ei köida see õpilaste kujutlusvõimet ega vasta nende suhtlemisvajadusele. Seega ei tohiks panna liiga palju rõhku sellisele tegevusele, kus tuleb tihti asetada silte või korrata üht sõna, ega ka fraaside ja reeglite kordamisele, kui see toimub otsese suhtlemise arvelt. Selle asemel tuleb rahuldada õpilaste vahetut suhtlemisvajadust, matkides teises keeles nii palju kui võimalik emakeelset eneseväljendust ja järk-järgult raskusastet tõstes kindlustada edasiminek. Avastamine · Originaaltekstide uurimine
annaabi.ee 
