tunneb saadud abi alles siis, kui kogeb soojust, mõistmist, vastuvõtmist ja empaatiat (Valler 2011: 16-17). Loomulikult on empaatial omad piirid ja miinused. Pole võimalik sobitada end täielikult teise inimese suhete raamidesse. Esineb ka juhtumeid, mil patsient ei suuda taluta tekkidavõivat ängistust ning sel hetkel on õe kohustus märgata kliendipoolseid vihjeid ning intuitiivselt otsustada, kas ja kuidas empaatiat kasutada. See oskus on sama oluline, kui mitmekülgse suhtlemistehnikate varu omamine. (Roper jt 1999: 120). 2.1. Empaatia puudumine ,,Empaatia puudumine on osadustunde puudus, kannatava seisundi ja käitumise mittemõistmine. Tugeva emotsiooni või ühendava sideme puudumine." (Valler 2011: 8). Kvalitatiivsed uuringud on näidanud, et õe empaatia on üheks motiveerimisfaktoriks, mis mõjutab töökoha saamist ning tööle jäämist. Antud näitaja on tähendusrikas nii majanduslikult
· tööõiguse alused · tööohutus · töötervishoid · tööhügieen · jäätmekäitlus · esmaabi · klientide turvalisus ning klientide teavitamine marsruudil olevatest riskidest ja ohtudest · Organisatsioonikäitumise alused · Psühholoogia põhialused · Arvuti kasutamine · tekstitöötlusprogrammide ja interneti kasutamine · tabeltöötlus- ja esitlusprogrammide kasutamine · Eesti keel kõrgtase · Suhtlemine kõrgtase · suhtlemistehnikate valdamine · kuulamisoskus · kehtestav käitumine · konfliktidega toimetuleku oskused · probleemide lahendamise oskused · Klienditeenindus kõrgtase · teeninduse põhimõtted · holistilik (terviklikkusest lähtuv)suhtlus teeninduses · klienditeenindaja roll, isikuomadused · veaolukordade ennetamine ja käsitlemine · kiituste ja kaebuste käsitlemine · erilisvajadustega (puuetega) klientide teenindamine · siseklient
nõuded ja tingimused on kehtestatud ,,Transpordi ja teede valdkonna inseneride kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korras" IKOK. 5 KUTSEOSKUSNÕUDED (vt IKS Lisa-4) 5.1 Üldoskused ja teadmised (vt IKS Lisa-5), lennundusinsener IV- kesktase, V- kõrgtase 5.1.1 Majandustegevuse põhialused 5.1.2 Kutsealaga seonduv seadusandlus 5.1.3 Töökeskkond, -ohutus ja tervisekaitse 5.1.4 Juhtimine ja töökorraldus 5.1.5 Suhtlemine ja suhtlemistehnikate valdamine 5.1.6 Loodusteaduste ja keskkonnakaitse alused 5.1.7 Kvaliteedijuhtimise alused 5.1.8 Säästva, jätkusuutliku ja tasakaalustatud arendustöö korraldus 5.1.9 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alused 5.1.10 Arvuti kasutamise oskus (vt IKS Lisa-6) 5.1.11 Keeleoskus (vt IKS Lisa-7) 1) eesti keel - C1 2) 2 võõrkeelt - s.h. üks FEAN-i töökeeltest (inglise, prantsuse või saksa) B1 ja teine võõrkeel A1 5.1.12 Insenerieetika koodeks (vt IKS Lisa-8) 5
isikupärases stiilis, teatud ainuomaste arutlus-, lähenemis-, pöördumis- või vastusvariantide kasutamises ja värvikas imagos. Mõjutamisoskus hõivab järgmised oskused: 1) partneri refleksiivjuhtimine, mis haarab endasse partneri mõtlemise, käitumise ja otsustuste langetamise juhtimise tema minakujundiga manipuleerimise (meelitamine, enesetunde ja tähtsuse tõstmine, psühholoogilise komfordi tekitamine või vastupidi) kaudu. 2) suhtlemistehnikate ja manipuleerimisvõtete valdamine, mis sisaldab partneri initsiatiivi ülevõtmist, tema mõju pareerimist, emotsionaalse loogika vahendeid, peeni käike partneri üle kontrolli kehtestamises, piitsa ja prääniku meetodit jms. 3) mikro-ja makrosituatsiooni võimaluste ja tingimuste ärakasutamine. Initsiatiivi saab haarata ning partneri üle kontrolli kehtestada ka oma vanust, staatust, välimust ja erudeeritust kasutades, oma positsioonile ja
Eeldused: _ füsioloogilised _ psühholoogilised _ sotsiaalpsühholoogilised Suhtlemiskompetentsus kujuneb ja täiustub suhtlemise käigus. Soodustavad: 1) eneseanalüüs- nii õnnestumiste kui ebaõnnestumistega seoses; eriti oluline seoses muutustega 2) kunst, kirjandus, teater 3) koolitus, sealhulgas erialane kirjandus Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: _ suhtlemisvahendite valdamine _ käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine _ rollirepertuaar Kaudsed: _ suhtlemisomadused _ tutvusringkonna ulatus ja koosseis _ sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlusahel, selle koostisosad ja toimimine Suhtlusahel koosneb kaheksast osast. 1. Idee ilmumine 2. Kodeerimine 3. Edastamine 4. Vastuvõtt 5. Dekodeerimine 6. Aktsepteerimine 7. Kasutamine 8. Tagasiside Joonis1. Suhtlusahel
Eeldused: · füsioloogilised · psühholoogilised · sotsiaalpsühholoogilised Suhtlemiskompetentsus kujuneb ja täiustub suhtlemise käigus. Soodustavad: 1) eneseanalüüs- nii õnnestumiste kui ebaõnnestumistega seoses; eriti oluline seoses muutustega 2) kunst, kirjandus, teater 3) koolitus, sealhulgas erialane kirjandus Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: · suhtlemisvahendite valdamine · käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine · rollirepertuaar Kaudsed: · suhtlemisomadused · tutvusringkonna ulatus ja koosseis · sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlemiskompetentsust aitavad täiustada muuhulgas koolitus, erialase kirjanduse lugemine, osalemine vastavasisulistel kursustel, vajadusel ja võimalusel erinevad videotreeningud, ka psühhoteraapia erinevad vormid. SUHTLEMINE KUI KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS
Eeldused: füsioloogilised psühholoogilised sotsiaalpsühholoogilised Suhtlemiskompetentsus kujuneb ja täiustub suhtlemise käigus. Soodustavad: 1) eneseanalüüs- nii õnnestumiste kui ebaõnnestumistega seoses; eriti oluline seoses muutustega 2) kunst, kirjandus, teater 3) koolitus, sealhulgas erialane kirjandus Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: suhtlemisvahendite valdamine käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine rollirepertuaar Kaudsed: suhtlemisomadused tutvusringkonna ulatus ja koosseis sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlemiskompetentsust aitavad täiustada muuhulgas koolitus, erialase kirjanduse lugemine, osalemine vastavasisulistel kursustel, vajadusel ja võimalusel erinevad videotreeningud, ka psühhoteraapia erinevad vormid. SUHTLEMINE KUI KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS
,,Sind häirib, kui sul ei lasta oma mõtet lõpuni selgitada." Selles peatükis keskendutakse mitmele olulisele tegevusele, mis aitavad luua positiivset 4. Kokkuvõtte tegemine töösuhet. Selle saavutamine eeldab häid suhtlemisoskusi (nii traditsiooniliste tehnikate kui ka metafooride kasutamise oskust). Suhtlemistehnikate kirjeldamisel on oluline mõista, et Kokkuvõtte tegemisel te seostate omavahel ja võtate kokku olulisemad vestluse punk tid. oskusi on võimalik rühmitada mitmel eri moel. Allpool kirjeldatud traditsiooniliste See toimib järelduse tegemisena, kuuldust arusaamise kontrollimisena ja vahendina suhtlemistehnikate kogum on tuletatud oskustest, mis esitati Kanada föderaalvalitsuse jaoks üleminekuks ühelt teemalt teisele.
Ei tea, et ei tea, ei oska jne. Joonis 1. Õppimise astmed Loodan, et suhtlemispsühholoogia kursuse jooksul astute vähemalt ühe astme võrra ülespoole. Mõni hakkab märkama mõningate Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 5 Sissejuhatus suhtlemistehnikate kasutamist või mitte kasutamist, teine leiab võimalusi harjutamiseks, kolmas avastab, et tal on nii mõnegi suhtlemistehnika kasutamine automaatne. Mida aktiivsemalt selle õpikuga tööd teha, seda lihtsam on hakata harjutama ja järelikult muutuda järjest professionaalsemaks suhtlejaks. Selliseks, kelle kohta tõesti on õigus öelda, et "suhtleb vabalt" iga inimesega ja igas olukorras
väljendamist kasutades sõna mina. Inimestevahelistes suhetes ei saa võita teise kaotuse hinnaga, sest siis halvenevad inimsuhted. Sõjaeelne käitumispsühholoogia lähtus võitjakaotaja ideoloogiast. Suhtlemist nähti kui võitlust, mille lõppedes üks lahkub võitjana ja teine paratamatult kaotab. Kuidas sel juhul algab järgmine suhtlemine? Kas suhted püsivad? Enesekehtestav käitumine kuulub 21.sajandi inimese suhtlemistehnikate hulka. Puutudes kokku mistahes situatsiooniga, kus on tegemist erinevate huvidega, mingi vastuoluga on oluline kõigepealt probleem kaardistada. Üheks teeks on probleemi paigutamine nn. Gordoni aknasse (vt MINU PROBLEEM EK joonist). Tegemist võib olla situatsiooniga, kus suhtluspartneritel pole
annaabi.ee 
