SUHTLEMISRASKUSTEGA LAPS Suhtlemisraskused: · kaasnevad tihti teiste erivajaduslike häiretega · esinevad väga sageli ka iseseisvalt. Põhjused: · psüühiline või füüsiline trauma · kasvatusvead · senine kesine suhtlemiskogemus või traumaatiline suhtlusolukord · lapse iseloom kui selline. Laste suhtlemisraskusi võib liigitada iseloomulike tunnuse järgi: · Uje laps · Kiuslik laps · Taktitundetu laps · Ülitundlik laps · Kiusatav laps · Äkiline laps · Väike täiskasvanu · Sündinud juht · Pessimistlik laps Õppimine · Iseloomulik on oluline erinevus intellektuaalsete võimete ja potentsiaali ning tegelike saavutuste vahel. · Õpiraskused erinevates õppeainetes · Ebapiisavad põhioskused Segavad õppimist: hajutatud tähelepanu, püsimatus, ei suuda keskenduda, ärevus. Kuidas aidata last? Tugiteenused Eestis · Märkamine · ,,Kiusamisest vabaks" · ,,Imelised aastad" · Juhendmaterjalid · Õppenõustamiskes...
Koostajad: Kristina Kalinina Katri Kauniste Õpperühm: PS-1-S-E-Tln Õppejõud: Aet Kull 2009Sissejuhatus Hipoteraapia ehk ratsutamisteraapia on kogu maailmas tuntud ravimeetod, mis aitab suhtlemisraskustega lastel ja täiskasvanutel ühiskonnas paremini kohaneda. Ratsutamine haarab kõiki ratsaniku meeli, mõjutab tema sõnalist väljendust, liikumist ja mõtlemist. Ratsutamine aitab puudega inimesel oma liigutusi ja rühti kontrollida, samuti arenevad hobust juhtima õppinud patsiendi minateadvus ja iseseisvus. Ratsutamisteraapia on täiendav või alternatiivne teraapiavorm füsio-, tegevus-, kõne- või psühhoteraapiale. Hipoteraapia avaldab positiivset mõju nii inimese
Erivajadusega lapsed erinevad oma võimetelt, tasemelt ja isikuomaduselt teistest lastest sedavõrd, et nende vajadusi on raske rahuldada harjumuspärasel ja kergesti kättesaadaval viisil, neile spetsiaalselt kohandamata õpikeskkonnas. Erivajadusega laps on: füüsilise puudega laps, vaimse puudega laps, kõnepuude või – häiretega laps, psüühiliste või käitumuslike häiretega laps, füüsilise või vaimse arengupeetusega laps, suhtlemisraskustega laps, sagedaste tervisehäiretega laps, andekas laps, erineva keelelise ja kultuurilise taustaga laps. [2] Erivajadusse peaks suhtuma nii, et esmalt on inimene ja seejärel erivajadus. Erivajadus ei ole haigus vaid seisund. Lapse jaoks on kõige tähtsam õppida elama sellisena, nagu ta on, seega me peame õpetama last tema erivajadusega kohanema, olgu see siis vaimu-, keha- või kõnepuue, aktiivsus- või tähelepanuhäire, eriline anne vm. [5]
sensomotoorsete võimete, kommunikatsioonivõimete, käitumise ja emotsionaalse arengu või füüsiliste oskuste poolest nii , et vajab tegevuste ja õppeprotsessi sealhulgas ka kehalise tegevuse kohandamist. Erivajadustega laps: füüsilise puudega laps, vaimse puudega laps, kõnepuude või - häiretega laps, psüühiliste või käitumuslike häiretega laps, füüsilise või vaimse arengupeetusega laps, õpiraskustega laps, suhtlemisraskustega laps, sagedaste tervisehäiretega laps, andekas laps. Mida kujutab endast tähelepanu häire ja hüperaktiivsus ning milliseid probleeme see kaasa toob? Tähelepanu häired Hüperaktiivsust ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäiritust on käsitletud mitme nimetuse all: hüperkineetiline sündroom, kerge aju düsfunktsioon (MBD), minimaalne ajuhäire, tähelepanu puudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidi häire jt. 2000. aastast alates käsitletakse hüperaktiivsust kui psüühika
oska leida tasakaalu tavaelus ja inimsuhteis (Eik 1997, viidatud Kraavi 2001 järgi). Puudulikult arenenud minatunnetus ja enesehinnang on peamised tegurid, mis muudavad isiku sõltuvusaltiks. Alkoholi tarbivatel noortel on sageli negatiivne mina-pilt - need, kelle mina-pilt on positiivne, suudavad sotsiaalsele survele paremini vastu seista. Negatiivse mina-pildi puhul aitavad narkootilised ained noorel toime tulla oma negatiivsete tunnete, sisemise ebakindluse ja suhtlemisraskustega, keskkondliku surve ja muude probleemidega. (Kraav 2001: 84) Põhjuseks võib olla ka madal enesehinnang. Madala enesehinnanguga noor ei oska lahendada oma probleeme, kardab kaotada sõpru, kui ütleb ei mõnuaine pakkujale, ega suuda teha eluterveid otsuseid. (Alas 1998: 35) Mõnuaineid sunnib kasutama ka isiksuse puudulikust arengust tulenev puudulik eneseregulatsioon (Kraav 2001: 84). 3. Uimastipreventsiooni võimalused 3.1. Uimastipreventsioon kodus
märgina, kirjeldab Lewis (2003, lk 23). Üksteisest niivõrd erinevates maades nagu USA, Peruu ja Kuveit on vestlus kahepoolne protsess, kus partner võtab jutujärje üle sealt, kus teine selle pooleli jättis. Suurbritannias või Saksamaal kestab vahepealne vaikus kaks-kolm sekundit, Kreekas või Kuveidis veelgi vähem ja Prantsusmaal, Itaalias ja Ameerikas on see vaevuaimatav. Ei Jaapanis ega Soomes võrdsustata vaikimist suhtlemisraskustega, vaikus on hoopis üks sotsiaalse lävimise olulisemaid osi. Seda, mida ei öelda, peetakse tähtsaks, vaikusehetked vestluses arvatakse olevat rahustavad, sõbralikud ja igati kohased. Vaikimine tähendab, et sa kuulad ja õpid; rohke jutt väljendab lihtsalt su teadmisi, vahest ka egoismi ja upsakust. Vaikimine kaitseb inimese individuaalsust ja privaatsust. 1.6 Käitumine ja žestid erinevalt tõlgendatult
testide sooritus alla -1,5 SD 1998.a. avastati FOXP2 geen • 52% lastest sooritasid motoorsd testi alla normtaset • FOXP2 geen inimesel erineb ahvist ainult 2 AH osas: tagades inimesele kõne • 81% jätkuvalt kõneprobleemid • FOXP2 kontrollib inimese orofatsiaalseid lihaseid • Peenmotoorika defitsiit korreleerus kõige enam ka suhtlemisraskustega • mutatsioon mõjutab nukleotiidide 7q31 regioonis KV: Faktorid, mis on olulised peenmotoorika puhul vastutavad paljuski ka kõnefunktsiooni • Inimese genotüübis 23 kromosoomi paari : 46xx 46xy 3 miljr aluspaari funktsioneerimise eest. • DNA võimeline kodeerima 500 000 valku • Aju funktsionaalne asümmeetria (motoorne koordinatsioon) on mõjutatud suguhormoonide
annaabi.ee 
