5. Loengu pidamine, õpetamine 6. Hinnangu andmine, süüdistamine 7. Kiitmine, kõigega nõustumine 8. Sildistamine, naeruvääristamine, häbistamine 9. Tõlgendamine, analüüsimine 10. Rahustamine, lohutamine 11. Uurimine, küsitlemine, ülekuulamine 12. Teema vahetamine, naljatlemine Ukseavajad Ukseavajad julgustavad teist inimest juttu alustama või jätkama. Selliseid sõnumeid kasutades ei haara te jutuotsa. Need hoiavad teie enda tunded ja mõtted suhtlemisprotsessist väljaspool. Näiteks: ,,Sooviksid sa sellest rääkida?", ,,Mulle meeldiks sellest kuulda", ,,Mind huvitaks su arvamus" ja mittemidagiütlevad vastused nagu: ,,Selge", ,,Mh-mh", ,,Või nii" jne. Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine muudab lapse ja vanema vahelise suhte lähedasemaks. Kui laps kogeb, et vanem teda kuulab ja mõistab, hakkab ta tundma suurt soojust vanema vastu. Aktiivne kuulamine
Meedia on kanal, mille kaudu sõnum edastatakse vastuvõtjani (publikuni) ning viimane dekodeerib selle. Tavaliselt järgneb sõnumile tagasiside, mis võib olla kohene või hilinenud. Kohene tagasiside vastuvõtja(te) poolt aitab rääkijal oma sõnumit paremini ja ühemõttelisemalt edastada. Kogu kommunikatsiooni protsess toimub kommunikatsiooni- keskkonnas, mis võib olla kommunikatsiooni soodustav või häiriv (Berkowitz 1992: 34). Suhtlemisprotsessist aitab paremini aru saada järgnev joonis: Endised kogemused Allikas Kodeerimine Sõnum Dekodeerimine Vastuvõtja (rääkija) +Müra (publik) Reageering ehk tagasiside + Müra Joonis 1. Suhtlemisprotsess 8 Sõnumi muutmatul kujul vastuvõtjani jõudmiseks ei piisa ainult ühe poole (rääkija) pingutustest
vastuvõtjani (publikuni) ning viimane dekodeerib selle. Tavaliselt järgneb sõnumile tagasiside, mis võib olla kohene või hilinenud. Kohene tagasiside vastuvõtja(te) poolt aitab rääkijal oma sõnumit paremini ja ühemõttelisemalt edastada. Kogu kommunikatsiooni protsess toimub kommunikatsiooni- keskkonnas, mis võib olla kommunikatsiooni soodustav või häiriv (sisaldab 5 kõikvõimalikku nn. müra). Suhtlemisprotsessist aitab paremini aru saada järgnev joonis. /2/ Endised kogemused Allikas Kodeerimine Sõnum Dekodeerimine Vastuvõtja (rääkija) +Müra (publik) Reageering ehk tagasiside +Müra Joonis 1. Suhtlemisprotsess /2/ Sõnumi muutmatul kujul vastuvõtjani jõudmiseks ei piisa ainult ühe poole
", "Kas tõesti?", "Jaa, jaa" jne. Vahetevahel peab jutu kuulamisel kasutama pikemaid lauseid, näiteks: "Sa võiksid mulle sellest rohkem rääkida", "Alusta rahulikult otsast peale", "Mis sind selle juures häirib", "Tundub, et sul on selle kohta oma arvamus" jne. Selliseid repliike tarvitades võid saavutada väga head suhted oma rühma lastega. See julgustab neid rääkima oma probleemidest, samas hoiad sina oma isikliku arvamuse ja mõtted sellest suhtlemisprotsessist eemal. See paneb ka lapsed uskuma, et neil on õigus väljendada oma tundeid ja mõtteid, et need on kuulamist väärt. Järgnevalt mõned juhendid, kuidas olla hea kuulaja Kuula huviga! Katsu tunnetada, mida laps väljendab ja näita seda oma vastustes. Tea, millal lõpetada! Mõne aja möödudes eelistab laps jutustamise lõpetada ja tegeleda oma probleemidega ise. Lase tal tegutseda! 129
annaabi.ee 
