Heino Liimetsa elust ja didaktilistest ideedest
gestaltpsühholoogiast pärinev suhetamise idee, mis kerkis analüüsitava
isiku juures esmakordselt esile 1972. aastal Tbilisis NSVL Psühholoogide
Seltsi kongressil. (vahendav allikas R. Liimets-Sorokin 1998:16) Sisuliselt
on need kaks erinevatest metodoloogilistest kontekstidest esimene ei ole
seotud süsteemse käsituse kontekstiga, teist võib aga vaadelda kui
süsteemse käsitlusega kooskõlas olevat ideed. (R. Liimets-Sorokin 1988)
H. Liimetsa uurimisprogrammist ilmneb, ei suhtlemisproblemaatika on
oluline, siit ka põhjus, miks siirduti tegevussüsteemi kui terviku
uurimisele. (R. Liimets-Sorokin 1998)
"H. Liimets otsis laiema pedagoogilise strateegia kujunemise võimalusi,
nõnda et kogu didaktilist süsteemi saaks vaadelda osana kasvatusest." (R.
Liimets-Sorokin 1998) Tema uurimisprogrammis võib tähendada mitmeid
8
tasandeid: üldmetodoloogiline teadmine, mis integreerides
annaabi.ee 
