*Sa ei tohi kopeerida tarkvara, mille eest sa pole maksnud. *Sa ei tohi kasutada teiste inimeste arvutiressursse ilma vastava loata. *Sa ei tohi omastada teiste inimeste intellektuaalset vara. *Sa pead mõtlema omakirjutatud programmi sotsiaalsetele tagajärgedele. *Sa pead kasutama arvutit viisil, mis nätab austust ja lugupidamist teiste inimeste suhtes. Kuidas suhelda võrgus? Suhtlemisel arvutivõrgu vahendusel tuleb kinni pidada igapäevastest suhtlemiskultuuri nõeutest, kuid lisaks tuleks jägida ka spetsiigilisi, arvutivõrgu kaudu suhtlemise reegleid ehk võrgu etiketti. Kui tavaliselt aitavad kaasvestlejaid mõista kehakeel, näoilme, intonatsioon ja palju muud, siis elektronpostil ja jututubadel põhinevas keskkonnas neid kasutada ei saa. On olemas reeglid võrgus käitumiseks: *ära unusta inimest! *ära käitu jämedalt! *järgi suhtluskultuuri häid traditsioone! *austa teiste inimeste aega ja ühendust internetiga!
Klõpsates lahti Interneti, sukeldume justkui täiseti uude maailma. Aadressiribale saame trükkida tuhandeid, kui mitte miljoneid erinevaid variante, mille abil on võimalik külastada tohutult erinevaid kohti. Ka mängides arvutimänge, milles saavad korraga osaleda inimesed üle maailma, saame osa täiesti uuest dimensioonist. Virtuaalses keskkonnas on kindlasti oma head ja vead. Milles aga peitub siis selle võlu ja valu? Internet on kaasa toonud täiesti uut tüüpi suhtlemiskultuuri. On vähe neid, kes ei tea, mis on jututoad, foorumid ja MSN. Arvatavasti ongi kõige populaarsem Internetti kasutades suhelda sõpradega, otsida uusi tutvusi. See on muidugi tore, kui leiame üles mõne vana tuttava, kellega pole tükk aega kohtunud. Ei olegi enam mõtet riigi teise otsa sõita, kui on võimalus kõik jutud ilusasti ära rääkida. Ka lähedastega on mugavam arvuti kaudu suhelda - see on ju täiesti tasuta ja võime lobiseda nii palju, kui tahame.
pingevaba ning lootusrikka õhkkonna, kuna ainult enese ja ümbritsevaga rahulolevad inimesed suudavad pakkuda toetust ning vajalikku abi ka teistele ehk siis klientidele. Kuidas töötajaid jõustada? Tegevuskava juhile · Ole ise eeskujuks! · Varusta töötajad kogu vajaliku informatsiooniga, et nad saaksid ise otsustada. · Anna töötajatele tagasisidet ja ole avatud seda ka ise saama. Toeta avatud suhtlemiskultuuri ja dialoogi. Ka keerulistes olukordades võiks töötajatega rääkida ausalt ning avatult, et inimestel ei tekiks tunnet, et nende eest midagi varjatakse. · Julgusta töötajaid võtma riske ning õppima oma vigadest. Luba neil iseseisvalt lahendada probleemolukordi ning klientide kaebusi, nii nagu nad seda ise kõige õigemaks peavad. · Pane paika konkreetne tingimus klient peab ettevõttest lahkuma õnneliku ja rahulolevana
käitumisreeglid ja suhtlemistavad. Kõikidesse vanematesse ja auväärsematesse, samuti sugulastesse pidid nooremad pereliikmed alati suhtuma suure lugupidamise ja aupaklikkusega. Sufism on eriline müstiline, filosoofilis-religioosne õpetus islami usu raames, mis on seisukohal, et isiklik psühholoogilise kogemuse kaudu on võimalik vahetult vaimset jumalikku jõudu kogeda. Perekond kujundas lapse esimesed kõlbelised ja religioossed arusaamad, õpetas talle suhtlemiskultuuri, halastust, jumalakartlikkust, puhtust ja korralikkust. Kõik see kasvatus põhines traditsioonidel. Haridus oli suures lugupidamises ja vanemad lootsid pojast saavat tähtsa mehe kas usulistes või ilmalikes asjades. Esimesed kasvatusküsimusi käsitlevad traktaadid kuuluvad 11. sajandisse. Järk järgult kasvas teadmiste ja teaduse prestiiz. Araabia-moslemimaailma teadlased õppisid põhjalikult tundma antiikaja filosoofilis-pedagoogilisi seisukohti. Ikka valjuhäälsemalt
20 parandamiseks, otsustajad on erapooletud või väljendavad ausalt võimalikke isiklikke huve, otsuseid langetatakse üldtunnustatud kõlblusnorme arvestades. Õiglased protseduurid soosivad pühendumist eesmärkidele ja vähendavad konfliktipotentsiaali. Isikutevaheline õiglus puudutab meie arusaama sellest, kui õiglaselt meisse suhtutakse. Isikutevaheline õiglus on üldise suhtlemiskultuuri küsimus. Nii jaotus-, protseduuri- kui ka isikutevahelise õigluse rikkumine tekitab haavatud õiglustunde, mis saab paljudel juhtudel konflikti aluseks. Me ei taha, et meisse suhtutakse ebaõiglaselt. Seetõttu loob haavatud õiglustunne negatiivse tundefooni. Selle kogemusega kaasnevad niisugused emotsioonid nagu süü, hirm, kurbus, viha ja abitus. Sellistes olukordades võib kujuneda tööandja ja töötaja konflikt. Ühed eeldavad pühendumist ja