on näiteks selgitamine, palumine, meelitamine, ähvardamine, veenmine. Eesmärgi püstitamine ja strateegia valik eelneb ütluse loomele. Strateegia valimise juurde käib ka keelevahendite valik, intonatsioon, toon jne., mis võib toimuda osaliselt ebateadlikult. Suhtlemistaktika on eesmärgi ja strateegia konkreetne realiseerimine: sõnavalik, ütluse hargnevus, suhtlusruumi dimensiooni valik, emotsinaalsuse aste jne. Taktika kasutamine sõltub keele valdasmisest ja suhtlemiskogemusest. Millised on peamised suhtlemisvormid lapse ja täiskasvanu vahel erinevatel arengu etappidel? Isikulis-situatiivne suhtlemine: esimese eluaasta esimene pool. Naeratud, pilgu fikseerimine, häälitsused.Laps ootab täiskasvanult sõbralikku tähelepanu, see võimaldab rahuldada tema esmaseid vajadusi. Tegevuslik-situatiivne: 0.6-3 a. Suhtlemine läbi praktilise koostöö ja selle huvides. laps tegutseb täiskasvanu kõrval. Täiskasvanu rolliks on olla lapsele heatahtlik abiline ja
üle. (Fitzsimmons, 1997, lk. 248) Välja töötatud tüpoloogia kohaselt jaotatakse teenuse ostjad ehk kliendid nelja gruppi. Kokkuhoidja klient on nõudlik klient, kes tahab maksimaalselt suurendada omandatu väärtust oma aja, pingutuse ja raha kulutuste suhtes. Eetiline klient tunneb moraalset kohustust toetada sotsiaalselt vastutustundlikke ettevõtteid. Isikustav klient lähtub teenuse saamisel eelkõige tänulikust suhtlemiskogemusest nagu äratundmine ja vestlus. Mugav klient on klient, kelle jaoks on teenuse saamisel oluline mugavus. Sellised kliendid on nõus maksma kallimat hinda isiklikult neile suunatud suhtlemise ning mugavuste eest. (Fitzsimmons, 1997, lk. 247) Kokkuvõttes on käesoleva bakalaureusetöö autori arvates teenindustaseme põhiliseks faktoriks teenindav personal. Taseme kujunemise protsessi üheks oluliseks osaks on töötav juhtimissüsteem. Viimane ei ole sellepärast esimesel kohal, et hea
annaabi.ee 
