liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. · Inimene mõtleb liikumise kaudu oma tegevustest. 6. Enesetunnetamisintelligent sus · Väljendub võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. · Kõige sellega kaasneb ka tavaliselt oskus oma tegevust suunata ja plaanida. 7. Suhtlemisintelligentsus · Seisneb võimes märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada nende psüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest, soovis teistega koostööd teha mõista teisi, organiseerida, ideid jagada. · On ühtlasi seotud inimese empaatiavõimega. 8. Naturalistlik intelligentsus · Hõlmab inimese võimet eristada elusobjekte (taimi, loomi), tema tundlikkust ning huvi ümbritseva maailma esemete ja nähtuste liigitamise, seletamise vastu.
paljususe teooria. Gardneri määratluse järgi tähendab inteligentsus inimeste võimeid, mida kasutatakse erinevate probleemide lahendamisel ja millegi uue loomisel. Tema arvates ei ole inimestel ühte üldvõimekust, vaid ta eristas vähemalt seitse üksteist sõltumatut vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline intelligentsus, loogilis-matemaatiline intelligentsus, muusikaline intelligentsus, ruumiline intelligentsus, kehalis-kinesteetiline intelligentsus, enesetunnetamis- ja suhtlemisintelligentsus. Eelnimetatud seitsmele lisas Gardner hiljem kaheksanda, naturalistliku inelligentsuse. Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid.
kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. •Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu/aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses. •Enesetunnetamisintelligentsus väljendub võimes mõista iseennast ja tundeid. Analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. Oskus oma tegevust suunata ja plaanida. •Suhtlemisintelligentsus seisneb võimes märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada nende psüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest, soovis teistega koostööd teha. Seotud inimese empaatiavõimega. •Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristada elusobjekte, tundlikkust ning huvi ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu. EMOTSIONAALNE
Erinevad mõõtevahendid vaimse võimekuse taseme määramiseks Üldine vaimse võimekuse test- lahendatakse analüüsioskust, loogilist mõtlemist jne Spetsiifilise võimekuse test- mõõdavad oskuste omandamise potensiaali Teadmis- ja sooritustestid- mõõdavad omandatud teadmisi ja oskusi Kõige rohkem kasutusel üldise vaimse võimekuse mõõtvad skaalad Loogilis-matemaatiline intelligentsus ja suhtlemisintelligentsus Peastarvutamine ja joonistamine ei eelda kõrget vaimse võimekuse taset Inimene, kes jääb alla keskmisele võimele- võivad olla erakordsed oskused(autistid) Naised ja mehed võivad erineda ka üldise vaimse võimekuse poolest Intelligentsustestid- mehed on natuke paremad, kuid vaimsete võimete erisused ei ole suured Ka inimrasside üldised vaimsed võimed on erinevad Intelligentsustestide abil on võimalik
ning kaartidel kasutamise oskuses. 5.Kehalis-kinesteetiline intelligentsus väljendub eelkõige heas kontrollis oma liigutuste üle. Lisaks eriti heas võimes tööriistu ja aparaate kasutada ning üldises käteosavuses. 6.Enesetunnetamisintelligentsus seisneb võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida enda käitumist. Lisaks ilmneb see oskuses oma tegevust suunata ja planeerida 7.Suhtlemisintelligentsus peegeldub võimes märgata inimeste erinevusi, saada aru teiste inimeste tunnetest ning soovist teistega koostööd teha. See on samuti seotud empaatiavõimega. 8.Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristada taimi ja loomi, saada nendest aru . Lisaks, see intelligentsus väljendub huvis ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu. 2. ISIKSUS Isiksuse mõiste definitsioone on määratletud väga erinevalt, mis omakorda sõltuvad iga üksiku
asjade, tegevuste, suhete jms juurde. Gardneri spetsiifilised võimed: Esitas 1983 a vaimsete võimete paljususe teooria. Tema määratluse järgi tähendab intelligentsus võimeid, mida inimene kasutab selleks, et lahendada probleeme ja midagi luua. Ei ole olemas ühte üldvõimekust. Eristatakse vähemalt seitset üksteisest sõltumatut vaimset võimekust: keeleline, loogilis-matemaatiline, muusikaline, ruumiline, kehaline, enesetunnetamise ja suhtlemisintelligentsus. Gardneri teooria on rajatud pigem usule mitte kontrollitud faktidele! Sternberg – Inimese intelligentsus koosneb kolmest osast. Tema arust mõõdavad tavalised IQ testid vaid ühte osa nimelt analüütilist intelligentsust. Peale selle on olemas loovus ehk kreatiivsus ning praktiline intelligentsus. On selge, et mõned erilised oskused, nagu näiteks peast arvutamine ja joonistamine, ei eelda kuigi kõrget vaimse võimekuse taset. „Idiot Savant“
annaabi.ee 
