Viisakus Väliselt on palju viisakamad kui põhjamaalased. Kingitused Kingitused pole kohustuslikud. Vestlusteemad Kõne teemad: toit, restoranid, sport (eriti jalgpall), perekonnaelu. Samuti meeldib neile kui näidata üles huvi kohaliku kunsti, toidu või veini suhtes. Välditakse teemasid: Itaalia poliitika ja Teine maailmasõda. Suhtlemine Suhtlemisel väga kasutatakse kehakeelt. Meeldib füüsiline kontakt. Väikene (80 cm) suhtlemisdistants. Suhtlusstiil on ülevoolav, sõnaderohke, demonstratiivne ja näiliselt emotsionaalne. Kõne Räägitakse valjuhäälselt, erutatult, pikalt-laialt. Tihti räägib mitu inimest korraga. Töö Töötavad üksteisele väga lähedal. Itaallasega tuleb valmis olla õlg õla vastu töötama Lauakombed Peremees ja perenaine istuvad lauas teineteise vastas. Kõige tähtsam meeskülaline istub perenaise paremal käel ja kõige tähtsam naiskülaline peremehest paremal. Veine valab meesterahvas
Kuna ta püüab asju enda kontrolli all hoida, siis võtab ta suhtes ka kogu vastutuse endale Alistuv käitumine on üks suhtlemisviisidest, mida inimesed kasutavad vastuoludega situatsioonis. Sellist käitumist juhib mõtteviis, et olulised on teised, nende huvid ja vajadused, enda huvid ja vajadused ei ole nii olulised. Alistuva käitumisega inimene jätab vastutuse teistele. Avalik suhtlemisdistants on üle 3,5 m ja sellisel distantsil toimub väga lühiajaline suhtlemine, pikemaajalise puhul on vajalik pidev pilkkontakti võtmine. Enesekehtestav käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. See on omane ainult inimesele. Sellisel juhul lähtutakse põhimõttest, et minu huvid ja soovid on olulised ja sinu huvid ja soovid on olulised ja me püüame koos leida sellist lahendust,
Vastastikune asend on konkurentsi, vaidluse asend. Kõrvutiistujate vahel valitseb tavaliselt tasakaal ja toetus (toetust jagatakse üle ühe). Parimaks suhtlemisnurgaks nimetatakse asendit, kus suhtlejad on üksteise suhtes 90-45o nurga all. Asetades end ise partneriga vastamisi kutsume kergemini esile konflikti. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 72 Suhtlemisvahendid Suhtlemisdistants on vahemaa kahe suhtleja vahel. See määrab ära suhete laadi ja iseloomu. Igal inimesel on olemas nn. personaalne ruum enda ümber (mõtteline), kuhu ta ei taha laste teistel sisse tungida. Tavaliselt on see ruum eest suurem kui selja tagant, aga on ka inimesi, kes on eriti tundlikud selja tagant lähenemisele (joon.25). Peale personaalse ruumi vajab inimene turvatunde olemasoluks ka oma tegutsemisterritooriumi kindlust. Isikliku ruumi rikkumine on piinamisvõte!
on värske? Tunduvalt kergem on omada heatahtlikku ja positiivset suhtumist, kui seda tekitada häälestumisega oma rolli. Igal inimesel on oma distantsitunnetus ehk siis oma ruum, milles ta asub. Sellesse ruumi tavaliselt võõraid ei lasta. On ka inimesi, kelle jaoks on füüsiline kontakt lausa ebameeldiv ja seoses sellega hoiab ta suhtlemisel alati küllalt suurt distantsi. Üldjuhul on tumedaverelistel lõunamaainimestel suhtlemisdistants tunduvalt väiksem, kui põhjamaarahvastel. Normaalseks suhtlemisdistantsiks peetakse 50-120 cm. Kliendi usalduse saavutamiseks peate tajuma kliendi poolt etteantud distantsi. Küljepoolset liginemist lubab inimene lihtsamalt kui eest või tagant. Kui tajute, et antud kauguses ei saavuta kliendiga piisavat kontakti, siis proovige neutraalsete teemadega tähelepanu hajutada. Ärge olge pealetükkiv. Kui olete kontakti saavutanud, siis klient läheneb teile ise.
annaabi.ee 
