Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
kodanikuks, sest selle põhjal käis varanduslik jagamine. Kodanik pidi ise hankima
endale relvastuse. Kodanikuks saamine ilma maata oli ka võimalik, seda nim
klienteel. Kodanik sel puhul sai minna teise kodaniku alla kliendiks. Tema
eestkostja oli patroon. See oli majanduslik suhe, kus klient sai patroonilt
kasutamiseks maa, kus ta nt osa saagist sai patroon, aga kohustusi oli veelgi. Kui
patroon võttis endale kliendi siis nende omavaheline suhe sõlmiti suhtevandega,
kus nad tõotasid et on teineteise vastu ausad ja anda vajaduse korral abi. Patroon
pidi klienti kaitsma kohtus. Patroonid kasutasid kliente ära nii, et nad nõudsid et
kliendid annaksid hääletustel neile oma hääle. Klientide arv määras ära inimese
positsiooni ühiskonnas. Esialgu olid täieõiguslikud kodanikud patriitsid kes said
ametnikeks ja preestriteks saada. Plebeid olid kõik kes ei kuulunud patriitside