Mikroprotsessortehnika
juhtimisel tuleb seda tihti ette.
Kõrgkeele näiteks Basic'u või Pascal'i programmi tõlgib assemblerikeelde või masinakoodi
kõrgkeelde translaator. Assemblerikeeles programmeerimine sarnaneb masinakoodis
programmeerimisega, kuid on mõnevõrra mugavam. Masinakoodis programmeerimisel
kasutatakse absoluutaadresse, mis eeldab, et programmeerija tunneb täpselt infobittide
asukohta (aadresse) mälus. Assemblerikeeles kasutatakse sümbol- ja suhtadresseerimist.
Sümboladresseerimise korral antakse muutujale või käsule nimi, nn märgend, ja edaspidi
opereeritakse selle nimega, mitte absoluutse aadressiga. Transleerimisel seatakse nimega
vastavusse aadress. Suhtadresseerimisel ei määrata aadresse mitte mälu alguse suhtes
(absoluutaadressidena), vaid mingi kokkulepitud baasi, näiteks programmi alguse suhtes.
Siirdekäskude puhul on baasiks siirdekäsk ise (näiteks, siirduda 8 käsku edasi, siirduda 4
käsku tagasi)
annaabi.ee 
