Maailma esimeste seas vaipade, kangatoodetega ja vürtsidega. KESKKONNAPROBLEEMID Metsade vähenemine põllumaade arvelt Väetiste kasutamine METSAD 25,4% riigi pindalast on mets Suurimad metsatüübid on mägimetsad, parasvöötme metsad, lähistroopilised metsad, troopilised metsad. Metsakompleks pole eriti arenenud Olemasolevad puiduvarud on muutumas ebapiisavaks TÖÖSTUSE ARENG Vask, rauamaak, lubjakivi ja koobalt Tööstusharud: tsemendi- ja tellisetehased, suhkruveskid, tekstiilitööstus, tööriistatehased, keemia- ja väetisetehased ning toiduainetööstus. TRANSPORT Soodustab: jõgede rohkus Pärsivad: mäestikud, metsad, üleujutused Siseveod: käsi- ja loomveod, auto ja rong Rahvusvahelised veod: veokid, rongid ja lennukid AUTOTRANSPORT Kokku: 27 990 km (132. koht) Sillutatud: 11 890 km Katteta: 16 100 km RAUDTEETRANSPORT Kokku: 50 km (Janakpuri-Jainagar) Riigis üks raudtee Naaberriikidega raudteeühendus puudub VEETRANSPORT
vajas intensiivset mahtu, teisalt suhkru lõikuse ajal hakkab see kiiresti kuivama ja läheb kiiresti hapuks ja hakkab käärima. Suhkruroog tuleb kiiresti raiuda, see jällegi mahukas töö. Lõikusper raiumine kestiski tihti ööläbi, või alustati ala kell 5. Järgmine probleem oli see, et kui suhruroog oli raiutud, siis taimena ei kannatanud see mingit transporti, pidi kohapeal kohe ka töötlema. Suhkruveskid rajati kõikides istanduste. Vaja oli suhkruroog pressida ja jahvatada, kividga suhkruroo välja pigistamist ja pressimist. Erinevatel temp tuli seda kateldes keeta, vesi tekiks selge, vähese veega suhkrusiirup melass, I korda sai hakata melassi eksportida. Tihti lasti ka melassi edasi kristalleeruda, et tekiks kristallsuhkur, selle kõrvalprodukt oli rumm. Puud said kiiresti otsa suhkrutootmisel, paljud istandused olid sunnitud minema mujale saartele ( eriti kariibi mere saartel)