rohkem kaubavahetusega tegelema. Euroopa Liit on ma arvan, et paljudele riikidele kasulikum kuna kui tuleks kunagi sõda siis Euroopa Liit toetaks kindlasti teist Euroopa Liidu maad. Ning samuti on Euroopa Liidu riigid läinud üksteisega sõbralikumaks ja ei ole selliseid vaidlusi mis olid varem. Halbu külgi väga pole peale selle, et Euroopa Liidul on omad teatud määrused ning neil on võimalik teha trahvi teistele maadele kus võimalik. Seetõttu on see kehv pool kuna Eestigi on saanud suhkrutrahvi. Euroopa Liidu poliitika kaugem eesmärk on anda kolmanda maailma ebasoodsas olukorras olevatele rahvastele võimalus juhtida ise oma arengut. Poliitika sisuks on tegelemine selliste kitsaskohtadega, nagu halb varustatus toidu ja puhta veega, samuti hariduse, tervishoiu, töö, maa, sotsiaalteenuste ja infrastruktuuri halb kättesaadavus ning keskkonna olukord. See tähendab ka haiguste tõrjet ja odavate ravimite kättesaadavust, et võidelda ohtudega nagu HIV/AIDS, samuti meetmeid
Sealt tulenevalt on tollel Liidul kahtlemata ka omad plussid ja miinused sellise pisikese riigi nagu Eesti jaoks. Peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga oleme me saanud mitmeid toetusi nii hariduse, noorte, loodushoiu ja muude taoliste projektide tarbeks. Euroopa Liit maksab igale oma liikmesriigile iga aasta teatud summa raha, kuid riik ise peab miinusena maksma iga aasta liikmemaksu ning mida suurem ja rikkam riik on, seda suurem on ka summa. Samuti sai Eesti kaela endale väga kopsaka suhkrutrahvi, mida makstakse siiani. Siin oleks mõttekoht, et kas see toetus korvab nii trahvi kui ka iga aastase liikmemaksu. Mulle tuleb sellega meelde vanasõna seitse korda mõõda ja üks kord lõika, mis tolles kontekstis tähendab seda, et raha on küll tore saada , aga kas inimesed sellele mõtlevad, et samamoodi kui ta tuleb, siis tuleb seda ka ära maksta. Üheks tohutuks plussiks väikesele Eestile on kindlasti sellisesse suurde liitu
sotsiaalküsimused, energia, transport jne. Komisjoni juhib president. Euroopa Komisjon täidab mitmeid ülesandeid: Teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatav seaduseelnõusid ning valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu (riigipeade) istungid; Jälgib Ministrite Nõukogu otsuste täitmist liikmesriikide poolt. Olles avastanud rikkumise, võib komisjon liikmesriigilt nõuda trahvi (nt. suhkrutrahvi nõue Eestile) või ka pöörduda Euroopa Kohtu poole; Seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest; Esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides, näiteks Maailma Kaubandusorganisatsioonis; Haldab EL-i eelarvet Euroopa Parlament on liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee. Kui ühenduse algaastatel puudus parlamendiaruteludel otsene mõju seadusandlusele, siis täna kasutab europarlament mitmetes küsimustes vetoõigust
mis seda kõike kindlakäeliselt suunab ja kontrollib. Nii võibki küsida, kust õieti algab Euroopa ja kus on ta lõpp? Minul on hea meel, et me kuulume Euroopa Liitu, meil on suuremad võimalused ennast teostada, minna mujale maailma õppima või töötama. Ma väga loodan, et Euroopa Liit võtab meid tõsisemalt kui Eesti esimesel valitemiseajal. Väga kahju on ainult sellest, et Euroopa Liit seab meile igasuguseid piiranguid. Võtame näiteks selle väga aktuaalse suhkrutrahvi teema. Miks tekitada sellest suur kisa, kui palju on Eestis suhkrut tarbitud. Seda aga ei arvesta mitte keegi, et eestlastel on oma tava, ehk isegi hobi, teha talveks hoidiseid ja see nõuab väga palju suhkrut. Lisaks on veel meie rahva suur uhkus kommivabrik «Kalev», mida peaks isegi kogu Euroopa tundma. Maiustused võtavad lõviosa suhkrust. Unustada ei tohiks ka veini- ja viinatootjaid, kes samuti tarbivad suurel hulgal suhkrut. Meie toodang ei jää ainult Eestisse, vaid läheb ka
25 KOKKUVÕTE Referaadis sai käsitletud teemasid, mis sai ära toodud sissejuhatuses. Lisaks on referaadis käsitletud Eestiga seonduvaid Euroopa Kohtus aset leidnud juhtumeid. Positiivseks lahendiks osutus esimese astme kohtus kasvuhoonegaaside emissioonilubade üle, kus Euroopa Komisjon sai kaotuse. Samas kaotas Eesti Euroopa Liidu esimese astme kohtus Euroopa Komisjonile suhkrutrahvi juhtumi, seda ei määratud ka edasikaebamisele ja Eesti jäi kaotajaks pooleks. Arvan, et Euroopa Kohtu olemasolu loob inimestele ja loomulikult Euroopa Liidu liikmesriikidele julgema tunde, et õiglus on võimalik saavutada, kui tundub , et on käitutud ülekohtuselt. 26 KASUTATUD KIRJANDUS http://curia.europa.eu/jcms/jcms/j_6/ http://uudised.err.ee Euroopa Liidu Teataja http://curia.europa
liikmete seast. Lisaks on veel kohtuorganid: 1) Esimese astme kohus 70-80% EL õiguste ja asjadest lahendab. Ettevõtete ja isikute kaebused. 2) EL kohus. Komisjon vs riik või riik vs riik ntx. Kõik vaidlused, mis on seotud lepingute, põhiõiguste harta ja EL toimimisega seotud. EL kohtus toimub: 1) EL kohus annab näiteks nõuandeid ja arvamusi. Kui teemaks on ELi õigusi vist puudutav arutelu. 2) Teiseks EL õiguse täitmise nõue. Eesti on suhkrutrahvi tõttu kaks korda kohtusse antud, mis ongi maks korrad. mis ühe asja eest saab kohtusse anda. 3) Teiseks et mingeid asju tühistada mis tunduvad ebaõiglased. 4) Otsesed hagid. ELi õiguse hierarhia: 1) Rahvusvahelised lepingud - kõik riigid peavad osa võtma ja alluma. Ainuke variant mitte osa võta on takistada lepingu ratifitseerimist. 2) Esmane ehk primaarne õiguskord. See koosneb kolmest osast. See sisuliselt dikteerib mida kõik seadused ja asjad järgima peavad.
Töökohad EL-i administratsioonis täidetakse avaliku konkursi korras, kus võivad osaleda kõigi liikmesriikide kodanikud. Euroopa Komisjon täidab mitmeid ülesandeid: • teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid ja valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu (riigipeade kogu) istungid, • jälgib Ministrite Nõukogu otsuste täitmist liikmesriikide poolt. Olles avastanud rikkumise, võib komisjon liikmesriigilt nõuda trahvi (nt suhkrutrahvi nõue Eestile) või ka pöörduda Euroopa Kohtu poole, • seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest, • esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides (nt Maailma Kaubandusorganisatsioonis), • haldab EL-i eelarvet. 8.4 Euroopa Parlament Euroopa Parlament on liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee, mis on EL-i arengu käigus teinud läbi olulisi muutusi. Näiteks hakati otseseid valimisi sinna korraldama alles alates 1979
annaabi.ee 
