Ameerika, Austraalia, Edela Aafrika, Vaikse Ookeani saared, Kokapõõsas: Lõuna Ameerikast, kasvab 2-3m kõrguseks, algselt ergutavad omadused, 1980 tarbimine keelatud India kanep: India, Iraan, Afganistan, 1-2m kõrguseks, saadused hašiš ja marihuaana Suhkrukultuurid Taimed, millest saab suhkrut toota Suhkruroog: Vaikse ookeani edela piirkonnas, niiske lähistroopika ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliimavööde, 25-28 kraadi, 65% maailma suhkrutoodangust Suhkrupeet: Valguslembeline, suur vee vajadus, toitainerikkas muld, Vahemere äärest, Hiina, Venemaa, USA, Poola, 19 saj lõpus jõudis Eestisse, sahharoos asub viljades Suhkrupalm: Malaisia saarestikust, ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliimavööde Viinamarja kasvatus: Egiptus, Süüria, Mesopotaamia, viinamarjad jagunevad söömiseks ja veiniks, Suurimad tootjad: Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, USA, Hispaania, Türgi, Argentiina, seemnetest tehakse õli, 80% viinamarjadest veiniks
Oliivipuu e. õlipuu violetsed - vanim õlikultuur - väga väärtuslik toiduõli, oluline tooraine seebi, salvide, - kitsas geograafiline levik vahemereline lähistroopiline kreemide tootmisel Suhkrukultuurid suhkrupeet Suhkruroog - annab 1/3 suhkrutoodangust - üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi - võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota - suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko - u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all Mõnukultuurid kohvipuu - pärit Etioopia mägimetsadest
· viimastel aastatel hakatud palju kasvatama biodiisli tootmise eesmärgil Õlipuu ehk oliivipuu · vanim õlikultuur · kitsas geograafiline levik vahemereline lähistroopiline kliima · võib kasvada 2000 aasta vanuseks · viljad mustjassinised või rohelised, valged, punakad ja violetsed · väga väärtuslik toiduõli, oluline tooraine seebi, salvide, kreemide tootmisel 1.14. Suhkrukultuurid · suhkrupeet · annab 1/3 suhkrutoodangust · võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota · Suhkruroog · üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi · suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all 1.15. Mõnupeet · kohvipuu · pärit Etioopia mägimetsadest · perekonnas on üle 50 liigi, neist nelja kultiveeritakse kohviubade saamiseks - araabia kohvipuu (arabica kohvi) - kongo kohvipuu (robusta kohvi)
aastal revolutsioonilise avastuse - mitmetes peedisortides leiduvat suhkrut on võimalik kristalliseerimisega eraldada. Tõsi, suhkrut leidus tolleaegses peedis kõigest 1,3%, kuid idee oli ahvatlev - toota suhkrut jahedas kliimas. Sellesuunalisi katseid jätkas Margraffi õpilane F. K. Achard, kes pühendus suhkrupeedi aretustööle. Katseid kroonis edu ja nii alustas 1802. aastal Sileesias tööd esimene peedisuhkrut tootev tehas. Nüüdisajal annab suhkrupeet veidi üle kolmandiku suhkrutoodangust maailmas. Seoses suhkrupeedi kui suhkru tooraine kasutuselevõtuga 1747. a laienes ka tarbimine. Kui 19 sajandi algul toodeti maailmas suhkrut vaid 250 tuhat tonni aastas, siis kaasajal toodetakse juba üle 110 miljoni tonni. Suhkru tarbimine ühe elaniku kohta aastas ulatub 5-10 kg-st (Hiina, Indoneesia) kuni 50 kg-ni (Austraalia). Eestis tarbitakse ühe elaniku kohta keskmiselt 22,8 kg, Soomes- 34,9 kg, maailmas 19 kg.
kaubateede kontrolli all hoidmisest ning suhkruroog muutus uuesti kättesaadavaks. Suhkrupeedist suhkru tootmine hääbus. Olukord muutus aga taas, kui 19. sajandi keskel kaotati orjapidamine, odav tööjõud kadus ning roosuhkru hind kasvas taas. Selleks ajaks oli suhkrupeeti edasi aretatud ja selle suhkrusisaldus oli jõudnud suhkrurooga samale tasemele. Algamas oli täiesti uus peatükk Euroopa suhkru ajaloos. Siiski pärineb rohkem kui pool kogu maailma suhkrutoodangust tänapäeval endiselt suhkruroost. 5. TEKSTUUR Aine tekstuur väljendab suus tekkivat tunnetust. Suhkur mõjutab näiteks leiva, moosi ja karastusjookide mahtu ja konsistentsi mõjutades seeläbi ka nende toiduainete tekstuuri. Leiva tegemisel mõjutab suhkur taigna mahtu, kiirendades käärimisprotsessi. See annab leivale poorsema struktuuri ja mõnusa mureduse.Moosi, marmelaadi ja zelee tootmisel on oluline leida õige suhe suhkru, pektiini ja hapuaine koguste vahel. Suhkru omadus tarretuda
(pärit Guinea vihmametsadest; 30 meetri pikkune puu; kasvatatakse Kagu- Aasias [Malaisa, Indoneesia].) 45. OLIIVIPUU e õlipuu - kus kasvab, iseloomusta, milleks vaja? (kasvab vahemere lähistroopilises kliimas + California, Tsiili; vanim õlikultuur ja võib kasvada -2000 a vanuseks; väärtuslik toiduõli ja kasulik seepide, salvide jne valmistamisel.) 46. Too välja vähemalt kaks suhkrukultuuri! (suhkrupeet, suhkruroog.) 47. SUHKRUPEET - iseloomustus (annab 1/3 suhkrutoodangust; võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota) 48. SUHKRUROOG - iseloomusta (üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi; kasvatajad on Brasiilia, Kuuba, India [u 40% Kuuba põllust suhkruroo all].) 49. Too välja vähemalt kolm mõnukultuuri! (kohvipuu, kakaopuu, teepõõsas, looduslik kautsuk) 50. KOHVIPUU - iseloomusta, kust pärit, kus on ja kus kasvatatakse? (perekonnas üle 50ne liigi, aga ainult nelja kasitatakse kohviks [Araabia, Kongo,
kaubateede kontrolli all hoidmisest ning suhkruroog muutus uuesti kättesaadavaks. Suhkrupeedist suhkru tootmine hääbus. Olukord muutus aga taas, kui 19. sajandi keskel kaotati orjapidamine, odav tööjõud kadus ning roosuhkru hind kasvas taas. Selleks ajaks oli suhkrupeeti edasi aretatud ja selle suhkrusisaldus oli jõudnud suhkrurooga samale tasemele. Algamas oli täiesti uus peatükk Euroopa suhkru ajaloos. Siiski pärineb rohkem kui pool kogu maailma suhkrutoodangust tänapäeval endiselt suhkruroost. 5. TEKSTUUR Aine tekstuur väljendab suus tekkivat tunnetust. Suhkur mõjutab näiteks leiva, moosi ja karastusjookide mahtu ja konsistentsi mõjutades seeläbi ka nende toiduainete tekstuuri. Leiva tegemisel mõjutab suhkur taigna mahtu, kiirendades käärimisprotsessi. See annab leivale poorsema struktuuri ja mõnusa mureduse.Moosi, marmelaadi ja želee tootmisel on oluline leida õige suhe suhkru, pektiini ja hapuaine koguste vahel
· viimastel aastatel hakatud palju kasvatama biodiisli tootmise eesmärgil Oliivipuu e. õlipuu · vanim õlikultuur · kitsas geograafiline levik vahemereline lähistroopiline kliima · võib kasvada 2000 aasta vanuseks · viljad mustjassinised või rohelised, valged, punakad ja violetsed · väga väärtuslik toiduõli, oluline tooraine seebi, salvide, kreemide tootmisel Suhkrukultuurid Suhkrupeet · annab 1/3 suhkrutoodangust · võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota Suhkruroog · üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi · suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all Mõnukultuurid · kohvipuu · pärit Etioopia mägimetsadest · perekonnas on üle 50 liigi, neist nelja kultiveeritakse kohviubade saamiseks - araabia kohvipuu (arabica kohv) - kongo kohvipuu (robusta kohv)
Tõsi, suhkrut leidus tolleaegses peedis kõigest 1,3%, kuid idee oli ahvatlev - toota suhkrut jahedas kliimas. Kahjuks ei pälvinud vastav ettekanne Berliini Teaduste Akadeemias tähelepanu. Ainsana jätkas sellesuunalisi katseid Margraffi õpilane F. K. Achard, kes pühendus suhkrupeedi aretustööle. Katseid kroonis edu ja nii alustas 1802. aastal Sileesias tööd esimene peedisuhkrut tootev tehas. Nüüdisajal annab suhkrupeet veidi üle kolmandiku suhkrutoodangust maailmas. SÜSIVESIKUTEL ON RIDA ÜLESANDEID Kõige tähtsam süsivesikute ülesanne on energeetiline. Nii annab 1 g glükoosi lõplik lõhustumine inimorganismis ligikaudu 4 kcal energiat ja oleks soodne kui organismi üldisest energiabilansist kaetaks süsivesikute arvelt 56...60%. Süsivesikutel on inimorganismis ka varuaine roll. Maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada
lilledest, millest see on korjatud. Üldiselt loetakse maitseomadustelt paremaks heledat, läbipaistvat, aromaatset mett. Selline on nt pärnaõie mesi ja pärnaõie-ristiku mesi. Tume mesi, nt kanarbiku- ja lehemesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett. 1.2 Suhkur. Suhkrut saadakse suhkruroost (umbes 2/3 suhkrutoodangust) ja suhkrupeedist (1/3 suhkrutoodangust). Töötlemisastmest sõltub, milline on suhkru maitse ning välimus. Kõige vähem on töödeldud täistoor-roosuhkrut ning kõige rohkem nn. valget suhkrut. Valgest suhkrust on rafineerimise käigus eemaldatud kõik vitamiinid, mineraalid ja kiudained, need kasulikud ained on aga säilinud täistoor-roosuhkrus. Kuna valge suhkur on "toitainevaba", peab keha suhkru metaboliseerimiseks "laenama" puuduvad
kasutamisvõimalused. Mahlad Siirupid Moosid Keedis Kompott Sügavkülmutatud Toorelt 24. Suhkrupeedi olulisus, toiteväärtus. Suhkrupeedi juurikad sisaldavad keskmiselt: 1620% suhkrut (sahharoosi), 22% kuivainet (põhiosa moodustab sahharoos - 7580%) Suhkrusisaldus (%) suhkrupeedi juurika erinevates osades. Suhkrupeedist toodetav suhkur moodustab 30% maailma ja 98% Euroopa Liidu suhkrutoodangust. Suhkrutööstuse jäägid leotatud ja pressitud peedilõigud ning melass on kasulik loomasööt. 25. Suhkrupeedi koristamine, säilitamine, töötlemine (suhkru tootmine suhkrupeedist). Suhkrupeeti koristatakse enamasti kahes järgus. Esmalt lõigatakse pealsed ja veetakse need ära. Seejärel koristatakse juurikad. Peedi koristamisel võib kasutada erinevat tehnikat. Säilitatakse hoidlates, keldrites või kuhjades. Vältida tuleb juurikate külmumist.
- helbeid, - jahu, - alkoholi. Veel kasutatakse magusa maitse tõttu kookides, marmelaadides jne.. Söödaks loomadele. 4. Suhkrupeedi olulisus, toiteväärtus. Suhkrupeedi juurikad sisaldavad keskmiselt: 1620% suhkrut (sahharoosi), 22% kuivainet (põhiosa moodustab sahharoos - 7580%) Suhkrupeedist toodetav suhkur moodustab: 30% maailma, 98% Euroopa Liidu suhkrutoodangust. Suhkrutööstuse jäägid leotatud ja pressitud peedilõigud ning melass on kasulik loomasööt. 5. Suhkrupeedi koristamine, säilitamine, töötlemine (suhkru tootmine suhkrupeedist). Suhkrupeeti koristatakse enamasti kahes järgus. Esmalt lõigatakse pealsed ja veetakse need ära. Seejärel koristatakse juurikad. Peedi koristamisel võib kasutada erinevat tehnikat. Säilitatakse hoidlates, keldrites või kuhjades. Vältida tuleb juurikate külmumist.
Levinud on teadmine, et valge suhkur pole tervisele kasulik ning selle asemel võiks tarvitada pigem pruuni suhkrut. Suhkrut ei tuleks valida siiski mitte värvi, vaid hoopis töötlemisaste järgi - siirupi või melassiga saab pruuniks värvida ka nn. valge suhkru - see aga ei muuda rafineeritud valget suhkrut veel tervislikuks. Kuidas aga erinevatel suhkrutel vahet teha ning neist see õige välja valida? Suhkru päritolu Suhkrut saadakse suhkruroost (umbes 2/3 suhkrutoodangust) ja suhkrupeedist (1/3 suhkrutoodangust). Töötlemisastmest sõltub, milline on suhkru maitse ning välimus. Kõige vähem on töödeldud täistoor-roosuhkrut ning kõige rohkem nn. valget suhkrut. Valgest suhkrust on rafineerimise käigus eemaldatud kõik vitamiinid, mineraalid ja kiudained, need kasulikud ained on aga säilinud täistoor- roosuhkrus. Kuna valge suhkur on "toitainevaba", peab keha suhkru metaboliseerimiseks "laenama" puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised toitained
kristalliseerimisega eraldada. Tõsi, suhkrut leidus tolleaegses peedis kõigest 1,3%, kuid idee oli ahvatlev - toota suhkrut jahedas kliimas. Kahjuks ei pälvinud vastav ettekanne Berliini Teaduste Akadeemias tähelepanu. Ainsana jätkas sellesuunalisi katseid Margraffi õpilane F. K. Achard, kes pühendus suhkrupeedi aretustööle. Katseid kroonis edu ja nii alustas 1802. aastal Sileesias tööd esimene peedisuhkrut tootev tehas. Nüüdisajal annab suhkrupeet veidi üle kolmandiku suhkrutoodangust maailmas. SÜSIVESIKUTEL ON RIDA ÜLESANDEID Kõige tähtsam süsivesikute ülesanne on energeetiline. Nii annab 1 g glükoosi lõplik lõhustumine inimorganismis ligikaudu 4 kcal energiat ja oleks soodne kui organismi üldisest energiabilansist kaetaks süsivesikute arvelt 56...60%. Süsivesikutel on inimorganismis ka varuaine roll. Maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada. Maksa
annaabi.ee 
