Maailma suurimad suhkruroo tootjad on Brasiilia, Kuuba, India, Filipiinid ja Mehhiko. Suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal, kuid jõudis laialdasse kasutusse alles 16. sajandil. Seni oli suhkur rikaste privileeg. Suhkur oli äärmiselt kallis ning seda tunti ,,valge kulla" nime all. Rikkad inimesed isegi kogusid suhkrut kui hinnalist vara Napoleoni sõdade ajal (18031815) blokeeris Napoleon merekaubateed, et takistada suhkru importimist laevadega. Selle tulemusena hakkas Euroopa suhkruroole asendajat otsima. Avastati, et suhkrut saab eraldada suhkrupeedist. Algupäraselt inimesed närisid suhkruroogu toorelt, kuna ta on väga magus. Hiljem hakkasid inimesed suhkruroo magusat mahla keetma nii saadi tahke suhkru kristallid. Huvitav fakt: suhkrupeenestamistööstused kasutavad tihti loomaluid, et muuta suhkru värvi
kasvu hakati suhkruga laiemalt kauplema ning see ei olnud enam kõrgklasside privileeg. Enamikul Euroopa riikidel oli 17. sajandil maailma eri paigus kolooniaid, kus need riigid ise enda jaoks suhkruroogu võisid kasvatada. Suhkru ajaloo süngemaks aspektiks on orjade vedamine Aafrikast suhkrurookasvandustesse töötama. Üleminek suhkrupeedile Napoleoni sõdade ajal (18031815) blokeeris Napoleon merekaubateed, et takistada suhkru importimist laevadega. Selle tulemusena hakkas Euroopa suhkruroole asendajat otsima. Avastati, et suhkrut saab eraldada suhkrupeedist. Suhkrupeedi suhkrusisaldus oli sel ajal aga väga madal ning suhkru hinnad tõusid. Pärast Napoleoni sõdu loobusid prantslased kaubateede kontrolli all hoidmisest ning suhkruroog muutus uuesti kättesaadavaks. Suhkrupeedist suhkru tootmine hääbus. Olukord muutus aga taas, kui 19. sajandi keskel kaotati orjapidamine, odav tööjõud kadus ning roosuhkru hind kasvas taas. Selleks ajaks oli
kasvu hakati suhkruga laiemalt kauplema ning see ei olnud enam kõrgklasside privileeg. Enamikul Euroopa riikidel oli 17. sajandil maailma eri paigus kolooniaid, kus need riigid ise enda jaoks suhkruroogu võisid kasvatada. Suhkru ajaloo süngemaks aspektiks on orjade vedamine Aafrikast suhkrurookasvandustesse töötama. Üleminek suhkrupeedile Napoleoni sõdade ajal (1803–1815) blokeeris Napoleon merekaubateed, et takistada suhkru importimist laevadega. Selle tulemusena hakkas Euroopa suhkruroole asendajat otsima. Avastati, et suhkrut saab eraldada suhkrupeedist. Suhkrupeedi suhkrusisaldus oli sel ajal aga väga madal ning suhkru hinnad tõusid. Pärast Napoleoni sõdu loobusid prantslased kaubateede kontrolli all hoidmisest ning suhkruroog muutus uuesti kättesaadavaks. Suhkrupeedist suhkru tootmine hääbus. Olukord muutus aga taas, kui 19. sajandi keskel kaotati orjapidamine, odav tööjõud kadus ning roosuhkru hind kasvas taas. Selleks ajaks oli
temperatuur alla 0°C. Aastas sajab keskmiselt 1000-1200 mm, kõrgustikel 1300-1500 mm, mägede tuulepealsetel nõlvadel 1800-2200 mm. Sajab valdavalt suvel (maist oktoobrini). Suve lõpus esineb purustavaid orkaane (tornaadosid). Muudatused keskkonnas Mõningad Kuuba kohalikud taimed ja loomad on hetkel väljasuremisohus. Kuuba peamiseks ekspordiartikliks on suhkur. Selleks on inimesed viimaste aastate jooksul kõrvaldanud mitmeid teisi taimi, et teha ruumi suhkruroole. Näiteks kasvas enne 1959. 8 aastat saarel üle 30 banaanisordi, kuid praeguseks on paljud banaanipuud asendatud suhkrurooga. Välismaalt on riiki sisse tulnud mitmeid kahjureid ja haigusi. Sinine hallituskäsn ja seagripp avaldavad suur mõju saare saagikusele ja loomadele. Kuuba elanikud on harjunud väikese õhusaastega, sest merebriisid kannavad suuremal määral saastest saarelt minema.
Kõige vähem on töödeldud täistoor-roosuhkrut ning kõige rohkem nn. valget suhkrut. Valgest suhkrust on rafineerimise käigus eemaldatud kõik vitamiinid, mineraalid ja kiudained, need kasulikud ained on aga säilinud täistoor-roosuhkrus. Kuna valge suhkur on "toitainevaba", peab keha suhkru metaboliseerimiseks "laenama" puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised toitained oma kudedest. Seetõttu on tervise seisukohast oluline vahe, millist suhkrut tarbida. Lisaks suhkruroole ja suhkrupeedile leidub suhkrut veel puuviljades (2-7%) ja mees (40%); neid suhkruid kutsutakse puuviljasuhkruks ehk fruktoosiks. Fruktoos imendub verre aeglaselt, seetõttu kasutatakse seda sageli dieettoodetes. Puu- ja köögiviljades, marjades ning mees leidub ka glükoosi ehk dekstoosi ehk viinamarjasuhkrut (viinamarjades sisaldavad enim glükoosi). Glükoos imendub verre kiiresti, seetõttu kasutatakse seda sportlastele mõeldud jookides. Suhkrut leidub ka piimas (laktoos),
valget suhkrut. Valgest suhkrust on rafineerimise käigus eemaldatud kõik vitamiinid, mineraalid ja kiudained, need kasulikud ained on aga säilinud täistoor- roosuhkrus. Kuna valge suhkur on "toitainevaba", peab keha suhkru metaboliseerimiseks "laenama" puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised toitained oma kudedest. Seetõttu on tervise seisukohast oluline vahe, millist suhkrut tarbida. Lisaks suhkruroole ja suhkrupeedile leidub suhkrut veel puuviljades (2-7%) ja mees (40%); neid suhkruid kutsutakse puuviljasuhkruks ehk fruktoosiks. Fruktoos imendub verre aeglaselt, seetõttu kasutatakse seda sageli dieettoodetes. Puu- ja köögiviljades, marjades ning mees leidub ka glükoosi ehk dekstoosi ehk viinamarjasuhkrut (viinamarjades sisaldavad enim glükoosi)
annaabi.ee 
