maailmas Poolkõrbed ja kõrbed Moodustavad maismaast peaaegu 1/3 (4,7mld Ha) XX saj teisel poolel suurenes kõrbete pindala 9 mln km² 30 mln km² maismaad on ohus HIINA Hiinas oli algselt ¾ maismaast mets XX saj-ks säilinud metsa 5% riigi pindalast. Kõrbed moodustavad 28% riigi pindalast ja kasvavad 10 400 km² aastas Amazonase vihmamets 2000a. vähenes pindala 20 000 km², aasta enne 17 000 km²....... Hävimise põhjuseks suhkrurooistanduste rajamine ja maavarade kaevandamine Metsade kaitse Metsasus on riigi keskkonna seisundi näitaja Metsade pindala on vähenenud maailmas 2X Igal aastal hävitatakse 125 000 km² metsa (eriti ohus on vihmametsad) Metsi ohustavad tegurid Põllumaade laiendamine Väärtuslike puiduliikide eksport Hooldustööde tegemata jätmine Keskkonna saastumine (happesademed) Metsa tulekahjud Eesti mets Eesti metsaseadus kohaselt
mõrkja maitsega. See lahustatakse, allutatakse täiendavale puhastamisele ja kristalliseerimisele ning pärast keeruka tehnoloogilise liini läbimist saadakse umbes 85% valget suhkrut ja 15% veel lõpuni puhastamata saadust ehk pruunsuhkrut, mis saadetakse uuesti rafineerimisele. Sarnaselt toorsuhkrule koosneb pruunsuhkurgi sahharoosikristallidest, mida katab siirupikile. Osa teadlasi on pruunsuhkrust leidnud inimesele kasulikke aineid. Suhkrurooistanduste töölised söövad päevade kaupa suhkruroo osi kuid neil pole ei kaariest ega parodontiiti. Rafineeritud suhkrust võib aga tekkida sõltuvus "sugarholism". Pruunil suhkrul on karamellist tingitud mõrkjas maitse, mistõttu see on veidi vähem magus kui valge suhkur. Tükisuhkrut on saadaval pehmet ja kõva, suurt ja väikest, valget ja pruuni. Peenestatud suhkur sulab rutem, aga tükk on atraktiivsem. Loomulikult lisab rafineerimine keemiat ja seega võiks eelistada pruuni, kuid
Kalu on 355 liiki. Niiske kliima tõttu on palju lühikesi veerohkeid jõgesid, kuid ainult Reva jõgi on alamjooksul laevatatav. Maavaradest leidub kulda, hõbedat, vase-, mangaani -ja rauamaaki, kivisütt, boksiiti ja fosforiiti. RAHVASTIK 51% rahvastikust moodustavad põlisrahvas fidzilased. Rassiliselt on fidzilased melaneesia rahvas, kultuuriliselt on nad lähedased polüneeslastele. Fidzil elab väga palju indialasi, kellest enamus on 1870ndatel ja 1880ndatel sisse toodud suhkrurooistanduste tööliste järeltulijad. Enamik neist räägib ka hindi keelt. Pärast 1987.a. riigipööret indialaste osatähtsus rahvastikus vähenes. Fidzil on ka anglosakse (australlasi, uusmeremaalasi, inglasi). Polüneeslastele lähedase omaette etnilise rühma moodustavad Rotuma saare põliselanikud rotumalased. 70% riigi rahvastikust elab Viti Levu saarel. 94% täiskasvanutest on kirjaoskajad. Usklikest on 52% kristlasi, 38% hinduiste ja 8% muslimeid, leidub ka sikhe ja konfutsianiste. KEEL
See lahustatakse, allutatakse täiendavale puhastamisele ja kristalliseerimisele ning pärast keeruka tehnoloogilise liini läbimist saadakse umbes 85% valget suhkrut ja 15% veel lõpuni puhastamata saadust ehk pruunsuhkrut, mis saadetakse uuesti rafineerimisele. Sarnaselt toorsuhkrule koosneb pruunsuhkurgi sahharoosikristallidest, mida katab siirupikile. Osa teadlasi on pruunsuhkrust leidnud inimesele kasulikke aineid. Suhkrurooistanduste töölised söövad päevade kaupa suhkruroo osi kuid neil pole ei kaariest ega parodontiiti. Rafineeritud suhkrust võib aga tekkida sõltuvus "sugarholism". Pruunil suhkrul on karamellist tingitud mõrkjas maitse, mistõttu see on veidi vähem magus kui valge suhkur. Tükisuhkrut on saadaval pehmet ja kõva, suurt ja väikest, valget ja pruuni. Peenestatud suhkur sulab rutem, aga tükk on atraktiivsem
modernseid eramuid. Linna keskväljak on Place du Champ-de-Mars. Selle ääres on Rahvuspalee ja kasarmud, väljakul on iseseisvussõdade kangelase Jean-Jacques Dessalines'i mälestussammas. Vaatamisväärsused on ka Rauaturg, Notre Dame'i katedraal (basiilika; pärast maavärinat varemetes), Rahvusarhiiv, Rahvusraamatukogu, Rahvusmuuseum (pärast maavärinat varemetes) ja sadamakai. Linna rajasid 1749 prantslastest suhkrurooistanduste omanikud ning panid sellele nimeks L'Hôpital. 1750 ja 1771 sai linn kannatada maavärinates. 13 1770 toodi Prantsuse koloonia Saint-Domingue'i (praegune Haiti) pealinn Cap- Hatienist L'Hôpitali üle. 1804 sai linn vastiseseisvunud Haiti riigi pealinnaks. 1807 avati sadam väliskaubandusele. 1861. rajati Port-au-Prince'i piiskopkond. 1987
annaabi.ee 
