Entroopia
Lahustumise käigus suhkruosakesed hajuvad vedelikus üha suuremas ja suuremas ruumalas, nende
paiknemise korrapäratus suureneb, entroopia kasvab. Lõpuks on kogu suhkrutükk lahustunud ja entroopia
kasv sellega lõpeb. Teiste sõnadega areng peatub (igasugune muutus on ju areng). Kinnises süsteemis
saab entroopia kasvada teatud piirini.
Tegelikkuses absoluutselt kinnist süsteemi ei ole, igal juhul toimub vähemalt soojusvahetus
väliskeskkonnaga. Ka selle näite puhul suhkruosakeste ümberpaiknemine ei lõpe, kuna toimub energia- ja
soojusvahetus väliskeskkonnaga. Temperatuuri tõustes osakeste paiknemistiheduse suureneb, jahtudes
väheneb. Tassi ülaosas on temperatuur veidi kõrgem kui allpool, seega ka osakeste paiknemistihedus tassi
eriosades on erinev ja see muutub aja jooksul.
Maailm on tegelikult avatud süsteem ja siin entroopia kasv jätkub lõpmatult.