Entroopia
subjektiivseks ja ebamääraseks. Põhimõtteliselt võiks teda väljendada ka infosisalduse kaudu (bittides),
kuid siis tuleb eelnevalt kokku leppida millist infot antul juhul käsitletakse.
Entroopia kasvu näiteid
Vaatleme algul kinnist süsteemi, näiteks suhkrutüki entroopia kasvu tema lahustumisel teeklaasis. Algul
on suhkrutüki korrapära suur, ta on risttahukakujuline kindlate mõõdetega objekt klaasi põhjas.
Lahustumise käigus suhkruosakesed hajuvad vedelikus üha suuremas ja suuremas ruumalas, nende
paiknemise korrapäratus suureneb, entroopia kasvab. Lõpuks on kogu suhkrutükk lahustunud ja entroopia
kasv sellega lõpeb. Teiste sõnadega areng peatub (igasugune muutus on ju areng). Kinnises süsteemis
saab entroopia kasvada teatud piirini.
Tegelikkuses absoluutselt kinnist süsteemi ei ole, igal juhul toimub vähemalt soojusvahetus
väliskeskkonnaga