organismis. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. Diagnoos põhineb vere suhkrusisalduse määramisel kapillaar ( sõrmeotsa ) või veeniverest. Diabeeti on võimalik diagnoosida juhul, kui veresuhkur on tühja kõhuga 2 korda järjest >6,7 mg/dl (mmol/l ) või kui juhuslikult pärast sööki võetud vereanalüüsis on glükoosisisaldus >11,0 mg/dl. Ebaselgetel juhtudel tehakse suhkrukoormustest. Diabeedi hilistüsistused (veresoonte kahjustusest põhjustatud infarkt, insult, gangreen, nägemise kaotus, neerupuudulikkus) võivad tekkida aastatepikkuse haiguse järel. Seda soodustavad suitsetamine, kõrgvererõhutõbi ning ülekaalulisus. Hilistüsistusi saab vältida või vähemalt nende teket aeglustada adekvaatse suhkruhaiguse raviga. Dieetravi ainsa ravivõttena on edukas umbes pooltel II tüüpi suhkruhaigetel. Ilma ravimiteta teostatav ravi (dieetravi ja
toimi ning veresuhkru tase pidevalt liiga kõrge seda nimetatakse hüperglükeemiaks. II tüübi suhkruhaiguse tekkimisel on põhjusteks ülekaalulisus, pärilikkus ning kõrge vanus. SÜMPTOMID II tüüpi suhkruhaiguse puhul võivad haigustunnused peaaegu täielikult puududa. Sageli leitakse kõrgenenud veresuhkru tase juhuslikul vereanalüüsil. DIAGNOOSIMINE Diagnoos põhineb vere suhkrusisisalduse määramisel kapillaar(sõrmeotsa) või veeniverest. Ebaselgetel juhtudel tehakse suhkrukoormustest. RAVIVÕIMALUSED Dieetravi ainsa ravivõttena on edukas umbes pooltel II tüüpi suhkruhaigetel. Ilma ravimiteta teostatav ravi (dieetravi ja liikumine) toimib kõige paremini haiguse varajases staadiumis ning haiguse ärahoidmisel. Kui järgida dieeti, vähendada kehakaalu ning hoida saavutatud tulemust ja suurendada liikumise osakaalu, tuleb diabeetik toime ilma ravimiteta või vähemalt lükkub tablettravi alustamine märgatavalt edasi.
annaabi.ee 
