..5 Sissejuhatus Me kõik teame, et pärmi kasutatakse erinevates pagari toodetes. Kuid meist vähesed teavad seda, mis protsessid selles seenes toimuvad, et tainas hakkab kerkima ning ka seda missugune temperatuur on pärmsseenele kõige soodsam. Uurimustöö teemaks võtsin ma pärmaseente elutegevuse uurimise, sest pärmi kasutatakse paljudes toiduainetes ning ma ei tea selle seene kohta väga palju. Selle töö eesmärk on saada teada, missugune temperatuur ja suhkrukogus on kõige parem pärmseene elutegevuseks. Pärmseened Pärmseened on üherakulised organismid. Peamiselt toituvad nad vees lahustunud suhkruist. Pärmseent kasutatakse kõige rohkem erinevates toiduainetes nagu näiteks saiade ja õlle valmistamisel.Pärmseente elutegevus anaeroobses keskonnas tekib süsihappegaas ja alkohool. Seda protsessi nimetatakse käärimiseks. Eralduv süsihappegaas taigna puhul muudab taigna kobedaks
kliisterdumine parandab tärklise allumist hüdrolüüsile (võime reageerida veega). Nisujahu kliisterdumine algab 60–67 ºC juures. Madalama sordi jahul on tavaliselt küllaldane suhkrutekitamise võime. Kõrgema sordi jahu puhul tuleb taignasse kindlasti lisada suhkrut, sest muidu jääb toode väikese mahuga ja heleda koorikuga. Suhkrutekitamise võimet saab suurendada keedu, valgete linnaste või ensüümpreparaatide lisamisega taignale. Üldine suhkrukogus, mis on vajalik käärimisprotsessiks, on 5–6% jahu kogusest. Suhkrusisaldusega taigen käärib paremini kui ilma suhkruta taigen, tootele moodustub pruun koorik. Kuni 10% suhkrusisaldusega taigen kerkib hästi, suurem suhkrukogus pärsib pärmseente arengut. 5 Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus 2
Raku sees on geeljas tsütoplasma ja elutähtis tuum. Pärmirakus sisalduvate keemiliste ühendite lai varieeruvus tingib ka nende laia kasutusala toidutehnoloogilistes protsessides. Neid kasutatakse ka tihi toidulisanditena. Eriti head on pärmseened kuna neis leidub palju B-vitamiini. [Lisa 2] Pärmiraku ehitus HÜPOTEES Toetudes oma eelnevale uuritule internetist arvan, et pärmiseente tegevust mõjutab küll varieeruv suhkrukogus ja temperatuuri erinevus. Ma isiklikult arvan, et kõige paremini kerkib tainas toatemperatuuril kuna nagu eelpool oli mainitud on 30°C juures pärmi kasv kõige soodsam. Minu elutoas on temperatuur umbes 25°C ja see on ligilähedale kolmekümnele kraadile. Suhkru koguse koha pealt ma arvan, et mida rohkem suhkrut, seda rohkem on ka pärmil toitaineid, millest toituda ja see soodustab selle kasvu. KATSE Valida oli kahe katse vahel
suhkur imeb kehast välja tähtsad vitamiinid ja mineraalid, mida on vaja tema enda seedimiseks, detoksifikatsiooniks ja eemaldamiseks igapäevane suhkruannus põhjustab kehas pidevat üle-happesust, mistõttu läheb pidevalt vaja üha rohkem mineraale keha sügavustest, et olukorda leevendada Et kaitsta verd, hakkab organism tarvitama kaltsiumit luudest ja hammastest, mis hakkavad lagunema ja hõrenema ning toimub üldine nõrgenemine. MÕJUTAB KOGU KEHA Liigne suhkrukogus mõjutab lõpuks keha iga organit. Algul ladestatakse see maksa glükoosina (glükogeenina). Kuna maksa võimed on piiratud, siis paneb igapäevane suhkrukogus (mis ületab vajaliku loomuliku suhkrukoguse) maksa paisuma nagu õhupalli. Kui maks on saavutanud maksimumi, siis naaseb liigne glükogeen verre rasvhapete kujul. Need suunduvad igasse kehaossa ja ladestuvad kõige passiivsematesse osadesse: kõhule, tagumikule, rindadele ja reitele.
seedimiseks, detoksifikatsiooniks ja eemaldamiseks · igapäevane suhkruannus põhjustab kehas pidevat üle-happesust, mistõttu läheb pidevalt vaja üha rohkem mineraale keha sügavustest, et olukorda leevendada · lõpuks, et kaitsta verd, hakkab organism tarvitama kaltsiumit luudest ja hammastest, mis hakkavad lagunema ja hõrenema ning toimub üldine nõrgenemine. MÕJUTAB KOGU KEHA Liigne suhkrukogus mõjutab lõpuks keha iga organit. Algul ladestatakse see maksa glükoosina (glükogeenina). Kuna maksa võimed on piiratud, siis paneb igapäevane suhkrukogus (mis ületab vajaliku loomuliku suhkrukoguse) maksa paisuma nagu õhupalli. Kui maks on saavutanud maksimumi, siis naaseb liigne glükogeen verre rasvhapete kujul. Need suunduvad igasse kehaossa ja ladestuvad kõige passiivsematesse osadesse: kõhule, tagumikule, rindadele ja reitele.
suurendatud pärmikogust ning hapusid piimaprodukte. 36. Taignaparandajaga meetod- Taignaparandajad annavad taignale hea töödeldavuse ning lühendavad kerkimisaega. Taignaparandajad pannakse koos teiste komponentidega taignasegajasse, kasutades eeltaignata meetodit. 16. Kerged, keskmised ja rasked nisutaignad 37. 17. Nisutaigna valmiduse määramine 38. Käärimisaeg sõltub: taigna temp., konsistents, pärmi- ja suhkrukogus, jahu küpsetusomadused. 39. Taigna valmidust määratakse organoleptiliselt, käärimisaja, happesuse ja kerkejõu järgi. 40. Taigna pinna kuju e kumeruse järgi käärinud taigna pind on kumer; 41. Mahu kasvu järgi maht kasvanud 2-3x; 42. Taigna kuivuse järgi käärinud taigen kuiv; 43. Maitse ja lõhna järgi alkoholilõhn, pole jahu maitset; 44. Sõrmedega vajutatud lohk tasandub pikkamööda. Kui lohk tasandub kiiresti vaja käärimist. Lohk