Jõevähk
Vähk sööb vetikaid ja väikseid loomi, kui ka surnud kalu ja konni. Erituselunditeks on rohelised
näärmed. Vähil on sinakasroheline veri, mis liigub südamest lähtuvates veresoontes ja keha
õõnes. Süda asub pearindmiku selgmises osas. Vähk hingab lõpustega.
Sigimine ja areng
Jõevähid on lahksugulised. Suguküpseks saab isane vähk kolme aastaselt, emane neljaselt.
Emase vähi tagakeha on laiem kui pearindmik, isasel aga kitsam. Isasel on sugutusjalad.
Isasloom kinnitab oma spermatofoorid emaslooma tagakeha alumisele küljele. Pärast munemist
sügisel toimub viljastamine. Vähk kannab viljastatud mune kevadeni enesega kaasas.
Juunikuus kooruvad munadest vähid. Kuna vähid kasvavad kogu elu, siis peavad nad oma
kitiinkoorikut vahetama (see jääb kitsaks). Seda nähtust nimetatakse kestumiseks.
Me ei tohi püüda väikseid vähke (neil pole veel järglasi) ega vähke, kes kannavad mune.
Vähkide mitmekesisus ja tähtsus
annaabi.ee 
