lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad. Inimõiguste aspektist on inimese üheks põhiõiguseks mitte olla diskrimineeritud tema soo tõttu. Soolise diskrimineerimise vastandmõiste on naiste ja meeste võrdne kohtlemine. Võrdne kohtlemine tähendab, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Võrdse kohtlemise põhimõttet rikutakse, kui üht sugupoolt koheldakse teistest erinevalt, tavaliselt ebasoodsamalt, mingite sugupoolegrupile ja seeläbi ka selle üksikesindajale oletatavalt omaste või omistatavate omaduste tõttu. Praeguseks on ebamõistlik ebavõrdsus majanduses ja rahvussuhetes muutunud enam mitte osaks lahendusest, vaid probleemiks, mis nõrgestab inimkonna sidusust ja jätkusuutlikkust. 2005. aastal tehtud seire andmetest selgub, et iga viies naine ja iga kolmas mees on arvamusel, et meestel ja naistel on Eesti tööturul võrdsed võimalused. Hoopis enam on neid, kes arvavad, et meestel on
Diskrimineerimise keelamine ei eelda seda, et naisi ja mehi koheldaks ühesuguselt siis, kui asja mõjutavad tingimused ei ole samasugused. Diskrimineerivaks ei peeta isiku või grupi toetamist positiivsete erimeetmetega, kui nende abil püütakse heastada nende eelnevat nõrgemat seisundit. Võrdse kohtlemise põhimõtet rikutakse, kui üht sugupoolt koheldakse teisest erinevalt (tavaliselt ebasoodsamalt) mingite sugupoolegrupile ja seeläbi ka selle üksikesindajale oletatavalt omaste või omistatavate omaduste tõttu. Tavaliselt lähtub see eelarvamustest, stereotüüpsetest arusaamadest, traditsioonilistest soorollidest, kehtivast sooideoloogiast. Sooliste eelarvamustega keskkond soodustab diskrimineerivate hoiakute ja kogemuste püsimist ning piirab nii meeste kui naiste võrdset osalust sotsiaalmajanduslikus, poliitilises ning pereelus. 5 Feminism