Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu. Bütsantsis oli ka senat, mis andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser. Alguses säilis Bütsantsis Roomas alguse saanud troonijärglussüsteem keiser valis endale järglase ja tegi temast oma kaasvalitseja. Umbes 11. sajandil sai aga alguse abielule ja sugulussidemetele tuginev troonijärglussüsteem. Kuna Konstantinoopoli igapäevaelus etendas hipodroom suurt tähtsust, jagunes selle elanikkond hipodroomiparteidesse (neid nimetati ka tsirkuseparteideks). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 565). Tema valitsemise ajal oli riigi üks õitsenguperioode.
Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu. Bütsantsis oli ka senat, mis andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser. Alguses säilis Bütsantsis Roomas alguse saanud troonijärglussüsteem keiser valis endale järglase ja tegi temast oma kaasvalitseja. Umbes 11. sajandil sai aga alguse abielule ja sugulussidemetele tuginev troonijärglussüsteem. Kuna Konstantinoopoli igapäevaelus etendas hipodroom suurt tähtsust, jagunes selle elanikkond hipodroomiparteidesse (neid nimetati ka tsirkuseparteideks). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 565). Tema valitsemise ajal oli riigi üks õitsenguperioode.
MILES RÜÜTEL, ladina keeles sõjamees. Rüütliks vastuvõtmine tähendab professionaalsete oskuste tunnistamist. Rüütliks olemine sakraalne, kaitsta ristiusku, pidada ristisõda. Lään muutus päritavaks kõigepealt Prantsusmaal kui vasall suri ja järgi jäi vaid tütar, siis võttis kunigas ta eeskoste alt kuniks ta mehelepanekuni. Hiliskeskajal laienes lääni pärimisõigus, mis varem piirdus poegadega uutele sugulussidemetele ning naistele. Lääni tagasilangemine senjöörile väheneb. Läänist saab omand, jäädes formaalselt ikkagi lääneks. MÕIS JA PÕHMIKUHÄRRUS: mõis oli kas kui majandusüksus, kus kas talupojad/orjad tegid tööd ja mõisnik sai osa saagist ja rahast. Võim maa üle on võim inimeste üle, kes seal maal elavad ehk põhimikuhärrus.
arvutisüsteemi abil. 7. Tööalased rollid on ametlikud, isikupäratud; kliente koheldakse järjekordse "juhtumina", avatakse uus toimik. 8. Kasvab administratiivpersonali arvukus - juhid, mänedzerid, operaatorid, sekretärid, kelle ülesandeks on organisatsiooni sujuva toimimise tagamine. Haldustöö nõuab spetsiaalset erialast ettevalmistust. 9. Karjääri struktuur tugineb väljatöötatud aastatele või teenetele organisatsiooni ees (mitte aga favoriitsusele või sugulussidemetele). Tuleb olla lojaalne eelkõige organisatsioonile, mitte ülemusele. BÜROKRAATLIKU VÕIMU ALUSED 1. Bürokraatlik organiseerimine võimaldab tõsta koostöö produktiivsust. Selle tõttu saab juhtimissüsteem omale suurema võimu. 2. Bürokraatia on võimeline talle antud võimu määratlema, jagama, piirama ja kontrollima. See ei ole ühe (mõnede) inimese võim teise (teiste) üle, vaid organisatsiooni võim organiseeritute üle. 3
7. Tööalased rollid on ametlikud, isikupäratud; kliente koheldakse järjekordse "juhtumina", avatakse uus toimik. 8. Kasvab administratiivpersonali arvukus - juhid, mänedzerid, operaatorid, sekretärid, kelle ülesandeks on organisatsiooni sujuva toimimise tagamine. Haldustöö nõuab spetsiaalset erialast ettevalmistust. 9. Karjääri struktuur tugineb väljatöötatud aastatele või teenetele organisatsiooni ees (mitte aga favoriitsusele või sugulussidemetele). Tuleb olla lojaalne eelkõige organisatsioonile, mitte ülemusele. 15. Bürokraatliku võimu alused 1. Bürokraatlik organiseerimine võimaldab tõsta koostöö produktiivsust. Selle tõttu saab juhtimissüsteem omale suurema võimu. 2. Bürokraatia on võimeline talle antud võimu määratlema, jagama, piirama ja kontrollima. See ei ole ühe (mõnede) inimese võim teise (teiste) üle, vaid organisatsiooni võim organiseeritute üle. 3
arvutisüsteemi abil. 7. Tööalased rollid on ametlikud, isikupäratud; kliente koheldakse järjekordse "juhtumina", avatakse uus toimik. 8. Kasvab administratiivpersonali arvukus - juhid, mänedzerid, operaatorid, sekretärid, kelle ülesandeks on organisatsiooni sujuva toimimise tagamine. Haldustöö nõuab spetsiaalset erialast ettevalmistust. 9. Karjääri struktuur tugineb väljatöötatud aastatele või teenetele organisatsiooni ees (mitte aga favoriitsusele või sugulussidemetele). Tuleb olla lojaalne eelkõige organisatsioonile, mitte ülemusele. Kui õigus on IRRATSIONAALNE, siis ei juhindu ta reeglitest ja printsiipidest. Irratsionaalne õigus on kas formaalne, mis tähendab, et see lähtub ebamõistuspärastest nagu näiteks jumalakohtud ja oraaklid, või materiaalne, mis tähendab, et õigus juhindub üksikjuhtumi kindlast poliitilisest, eetilisest või emotsionaalsest hinnangust. Kui õigus on RATSIONAALNE, siis juhindub ta üldistest reeglitest, on
arvutisüsteemi abil. Enesesalvestus, hiljem saab tagasi minna ja vigadest õppida. 7. Tööalased rollid on ametlikud, isikupäratud; klient on juhtum, mitte inimene. Inimlikkus kaob. 8. Kasvab administratiivpersonali arvukus - juhid, mänedzerid,sekretärid, ülesandeks Sujuva töö tagamine.. Haldustöö nõuab spetsiaalset erialast ettevalmistust. 9. Karjääri struktuur tugineb väljatöötatud aastatele või teenetele organisatsiooni ees (mitte aga favoriitsusele või sugulussidemetele). Lojaalne eelkõige organisatsioonile, ülemuse peale kaebamine. 15. Bürokraatliku võimu alused 1. Bürokraatlik organiseerimine võimaldab tõsta koostöö produktiivsust. Selle tõttu saab juhtimissüsteem omale suurema võimu. Käsuliin on paigas. 2. Bürokraatia on võimeline talle antud võimu määratlema, jagama, piirama ja kontrollima See ei ole ühe (mõnede) inimese võim teise (teiste) üle, vaid organisatsiooni võim organiseeritute üle. 3
Üks vend kulutab enda osa kohe ära ja nõuab ebaausalt teise venna (autori) osa endale. Et teise pärandusepoolega sama ei juhtuks, siis otsustab autor juhtida venda paremale, ausamale teele ja rääkida töökuse, järjepidevuse väärtustest. Samuti põllutööde tegemisest. 25. Millest räägib Hesiodose eepos ,,Teogoonia"? Maailma tekkimisest (kosmogoonia) ja jumalate põlvnemisest (teogoonia). Palju tähelepanu pööratud jumalate sugulussidemetele. 26. Kes kuulusid hellenistlikusse 9 lüüriku kaanonisse? Alkman, Sappho, Alkaios, Anakreon, Stesichoros, Ibykos, Simonides, Bakchylides, Pindaros Autorsuse tähtsus tekkis koos professionaliseerumisega (6. saj eKr II pool: Simonides, Pindaros, Bakchylides: tellimusluule) 27. ,,Mina", rollid ja maskid kreeka lüürikas. Kuigi lüürikat esitab poeet mina-vormis, siis see "mina" ei ole poeet ise (nagu see
Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu. Bütsantsis oli ka senat, mis andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser. Alguses säilis Bütsantsis Roomas alguse saanud troonijärglussüsteem – keiser valis endale järglase ja tegi temast oma kaasvalitseja. Umbes 11. sajandil sai aga alguse abielule ja sugulussidemetele tuginev troonijärglussüsteem. Kuna Konstantinoopoli igapäevaelus etendas hipodroom suurt tähtsust, jagunes selle elanikkond hipodroomiparteidesse (neid nimetati ka tsirkuseparteideks). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 – 565). Tema valitsemise ajal oli riigi üks õitsenguperioode.
Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu. Bütsantsis oli ka senat, mis andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser. Alguses säilis Bütsantsis Roomas alguse saanud troonijärglussüsteem keiser valis endale järglase ja tegi temast oma kaasvalitseja. Umbes 11. sajandil sai aga alguse abielule ja sugulussidemetele tuginev troonijärglussüsteem. Kuna Konstantinoopoli igapäevaelus etendas hipodroom suurt tähtsust, jagunes selle elanikkond hipodroomiparteidesse (neid nimetati ka tsirkuseparteideks). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 565). Tema valitsemise ajal oli riigi üks õitsenguperioode.
aastast oli määratud juhtivminister, kes hakkas ainuisikuliselt vastutama asjade eest. Keiser oli küll see kes otsustas, aga täitevvõim peaministril. Sõja alustamine või rahu alustamine oli lihtsam autoritaarsema valitsusega. Kui Gaozong oli noor valitseja, kes sobis hästi oma rolli, siis teised valitsejad põdurad ja nõrgad. Hakkab selline olukord, kus nõrgad keisrid loovutavad oma positsiooni teistele otsustajatele(oma ministritele). Paljud ministrid olid ametisse saanud tänu oma sugulussidemetele. Nõuandjad olid pigem karjääriinimesed, kellel polnud tugevad sisu. Hakkab jälle väga lugema see, kes kellega sõbruneb. Tekivad üksteisega mitte hästi läbi saavad jõud. Eunuhhid mängivad seal väga suurt rolli, nemad palju otsustavad, kellest saab järgmine valitseja. Tihtilugu saadi ametisse naisliini pidi Sõjaliselt L-S endiselt väga nõrk. Uus sisepoliitika. Lubatud lindpriidele amnestia, pidid töötama riigi
annaabi.ee 
