Ateena 1. Pigem mereriik 2. Vaimne kultuur (kirjandus, ajaloo teadvustamine jne ) 3. Demokraatia Sparta 1. Tegeldi põllundusega, karjanduse kui ka kalapüügiga, meresõidu ja mere taguste kolooniate rajamisega 2. Pigem maismaariik 3. Kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik 4. Väga range distsipliin (kasvatatakse välja sõjaks, militaarne) 5. Aristokraatia 6. Lakooniline kõne (napp kõneviis) Ateena Sparta sarnasus 1. Orjanduslik ühiskond 2. Sugulussidemetel põhinev ühiskond 3. Sportmängu Kreeka mütoloogia ja usund 1. Kreeklased kandsid põlvest põlve edasi kangelaslaule, ülistades muistset mükeene kõrgkultuuri. Eriti meeldis laulda Trooja sõjast. 2. Suurimaks kangelaseks lugesid kreeklased Heraklest. Kreeka müüdid 1. Kreeka kultuuri kuulub kaks maailma kuulsat eepost ,,ILIAS" ja ,, ODUSSEIA", mõlemad jutustavad Trooja sõjast ning mõlema eepose autoriks peetakse Homerost. 2
kogemusena, sest raamatus mainib ta tihti kellegi surma või mõnda ebameeldivat kogemust. 24. Milline seos võiks olla Billy äial, kes armastab ropuvõitu lorilaulu poola tüdrukust, ja poola sõduri mahalaskmise episoodil? Mulle tundus, et äkki oli Billy äi Poolast pärit, et talle need lorilaulud meeldisid ja Billyle tuli kohe meelde see poola sõduri mahalaskmise episood. 25. Milline tähendus võiks olla Billy ja Werneri sarnasusel ja sugulussidemetel? Ma arvan, et Billy nägi iseennast Werneris, kuna Werner oli noor, kõhn, pikka kasvu ja nõrk nagu Billygi. Seetõttu tekkiski Billyle tunne, et nad on sugulased, kuid ma ise küll väga kahtlen, kas mingi suvaline saksa poiss ja ameerika poiss võivad omavahel sugulased olla. 26.Analüüsi linnasesiirupi-episoodi inimväärikuse ja kangelaslikkuse vaatepunktist (vt ka 16. küsimust) See episood näitas kui viletsad tingimused olid sõjavangidel. Nad pidid riskima oma eluga ja
võimu. Asustus on tihedam ja püsivam kui salga või hõimu puhul. Ühiskond on hierarhiliselt organiseeritud, suunatud tsentraliseerimise poole. Sugukondlikel sidemetel on endiselt suur roll, ühiskondlik kokkukuuluvus sugusprintsiibi alusel. Riik (antropoloogid ning etnoloogid ei uuri) keskne valitsus, formaalne, ei põhine sugulussidemetel. On õigus seadusi kõigile peale suruda. Vägivallamonopol sõjalist jõudu on õigus kasutada vaid valitsusel. Intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus. Ideoloogia et inimesed oleksid lojaalsed. Abielu on inimühiskondade universaalne nähtus, valdav arvamus on, et abielu on normaalne kooseluvorm. Universaalne abielu tunnus on seks, on vastastikune õigus seksuaalsele juurdepääsule
Massi surve polnud nii oluline, tekivad riigid üldfunktsionaalsed, reguleerivad keskused(koordineerivad jaotust laiemalt nt kaugkaubandus, vahetus põlluharijate ja nomaadide ehk karjakasvatajate vahel),kihistus kujuneb suurem määral pärast riigi teket(Mesopotaamia tema näite puhul-templid hilisemad kui riik). Riik põhines paljuski kollektiivsel maaomandil, eraomand hakkab kujunema riigi käigus, kus valitseja annab oma järgijatele maavaldusi. Samuti riik mitte ei lõhu sugulussidemetel põhinevaid org, vaid kasutab neid ära ja integreerib need endasse. Sõjalise-poliitilise võimu esiletõus hiljem, esialgu polnud see esmatähtis-tingitud riikide vahelisest konkurentsist. Teda tõstetakse esile just siis kui räägitakse multimonaalsetetest ühiskondadest. Tema töö ilmus 1966. Flannery üritas kõige teduslikumate terminitega seletada riiki. Riik kui infot koondav ja töötlev juhtimissüsteem. Püüab näidata, millised on need süsteemid, mis viivad riigi tekkeni.
Esmane vastutaja pere toimetuleku eest on pere ise. Ühest 2003. aasta sotsioloogilisest uuringust selgus näiteks, et need, kes tagasivaatavalt nõukogude ajale said paremini hakkama, panevad ka nüüd vastutuse riigile ja alles siis perele endale. Abi oodatakse ka tööandjalt ja sugulastelt. Eesti perekonnaseaduse alusel on sugulastel kohustusi üksteise ees: täiskasvanud lapsed on kohustatud aitama abivajavaid vanemaid, kohustused on ka vanavanemate ja lastelaste ning õdede-vendade vahel. Sugulussidemetel põhineva eneseabivõrgustiku kirjeldamisel eristatakse vertikaalset ja horisontaalset abistamist. Esimene on näiteks laste ja vanemate, teine õdede-vendade vaheline abistav interaktsioon. Abistamise ulatus sõltub suguvõsa traditsioonidest. Tüübi järgi eristatakse materiaalset abi - raha, toidu ja riiete jagamine - ning mittemateriaalset abi - abistamine põllu- ja remonditöödel, lapsehoidmisel, vanurihooldusel, elamispinnaga jms.
annaabi.ee 
