Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"suguliiteliseks" - 5 õppematerjali

Geneetika
6
doc

Geneetika

Vastus: Autosoomid- kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Sugukromosoomid- määravad isendi soo. Nende arv on mõlemal sool erinev. Inimese sugukromosoomid on X ja Y. Inimese 46-st kromosoomist 44 kehakromosoomid e. autosoomid ja 2 on sugukromosoomid. Naine XX ja mees XY. X- kromosoom on suurem kui y ja sisaldab rohkem geene. Neid X-kromosoomi geene, mida y- s ei ole nim. suguliiteliseks geenideks. Meestel on nad ühekordselt ja avalduvad igal juhul, ka retsessiivsel kujul. Seetõttu esineb meestel palju sagedamini retsessiivseid suguliitelisi haigusi. Daltonism - puna - rohe värvipimedus Hemofiilia - verehüübimatus, suguliitelinepuue, tuleneb retsessiivsetest algalleelidest X- kromosoomis (joonis vihikus) 5. Millest tuleneb kombinatiivne muutlikkus? Mutatsiooniline muutlikkus; mutageenid. Milles seisnevad geenmutatsioonid? Näiteid haigustest

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
Bioloogia lisatöö
9
pdf

Bioloogia lisatöö

3. Miks on suguliselt paljunevatel liikidel isas- ja emasorganisme ligikaudu ühepalju? Sellepärast, et sperm võib sisaldada kas X või Y kromosoomi ja tõenäosus, et emb-kumb munarakku viljastab on 50%. 4. Miks ei saa pidada inimese X- ja Y-kromosoomi homoloogilisteks? Sest et ainult vähesed geenid on X ja Y kromosoomis ühised. 5. Milliseid geene nimetatakse suguliitelisteks? Suguliiteliseks nimetatakse X-kromosoomi geene. 6. Millest tulenevad suguliitelised haigused? Suguliitelistel geenidel esineb alleele, mis põhjustavad mitmesuguseid pärilikke haigusi ja defekte (daltonism, hemofiilia). 7. Miks on hemofiilia ja daltonism sagedasemad meeste hulgas? Inimeste suguliitelised puuded tulenevad enamasti retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. Sellepärast, et meestel on ainult üks X- kromosoom, siis avalduvad

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Paljunemine
9
pdf

Paljunemine

3. Miks on suguliselt paljunevatel liikidel isas- ja emasorganisme ligikaudu ühepalju? Sellepärast, et sperm võib sisaldada kas X või Y kromosoomi ja tõenäosus, et emb-kumb munarakku viljastab on 50%. 4. Miks ei saa pidada inimese X- ja Y-kromosoomi homoloogilisteks? Sest et ainult vähesed geenid on X ja Y kromosoomis ühised. 5. Milliseid geene nimetatakse suguliitelisteks? Suguliiteliseks nimetatakse X-kromosoomi geene. 6. Millest tulenevad suguliitelised haigused? Suguliitelistel geenidel esineb alleele, mis põhjustavad mitmesuguseid pärilikke haigusi ja defekte (daltonism, hemofiilia). 7. Miks on hemofiilia ja daltonism sagedasemad meeste hulgas? Inimeste suguliitelised puuded tulenevad enamasti retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. Sellepärast, et meestel on ainult üks X- kromosoom, siis avalduvad

Bioloogia → Bioloogia
38 allalaadimist
VETERINAARGENEETIKA
21
docx

VETERINAARGENEETIKA

emalt nii poegadele kui ka tutardele, isalt aga ainult tutardele. Retsessiivne tunnus emastel aga ei ilmne, kui teises X-kromosoomis on dominantne alleel. Isastel seevastu, kui nad saavad emalt retsessiivse alleeli, valjendub see kohe ka fenotuubis. Et isane ei ole antud juhul ei homo-ega heterosugootne, kasutatakse siin moistet hemisugootne. Sellest jareldati, et Xkromosoom domineerib retsessiivse geeniga X-kromosoomi ule. Inimesel on uheks suguliiteliseks tunnuseks daltonism (st. ta ei erista punast ja rohelist varvust). Seda haigust pohjustab X-kromosoomis paiknev retsessiivne geen (d). P XDXd . .... XDY heterosugootne normaalse normaalse nagemisega nagemisega mees naine F1 XDXD , XDXd , XDY, XdY terve haigusekandja terve haige naine naine (terve) mees mees Daltoonikuid on meeste seas tunduvalt rohkem kui naiste seas. Naisdaltoonik voib sundida ainult juhul, kui meesdaltoonik on abiellunud naisdaltoonikuga voi daltonismi geeni kandva naisega

Bioloogia → Geneetika
38 allalaadimist
Loomageneetika 1 osa
61
pdf

Loomageneetika 1 osa

emalt nii poegadele kui ka tütardele, isalt aga ainult tütardele. Retsessiivne tunnus emastel aga ei ilmne, kui teises X-kromosoomis on dominantne alleel. Isastel seevastu, kui nad saavad emalt retsessiivse alleeli, väljendub see kohe ka fenotüübis. Et isane ei ole antud juhul ei homo- ega heterosügootne, kasutatakse siin mõistet hemisügootne. Sellest järeldati, et X- kromosoom domineerib retsessiivse geeniga X kromosoomi üle. Inimesel on üheks suguliiteliseks tunnuseks daltonism (st ei eristata punast ja rohelist värvust). Seda haigust põhjustab X-kromosoomis paiknev retsessiivne geen (d). P XDXd × XDY heterosügootne normaalse normaalse nägemisega nägemisega mees naine F1 XDXD, XDXd, XDY, XdY

Põllumajandus → Aretusõpetus
158 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun