Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg paleoliitikum, keskmine ka mesoliitikum 9000-5000, noorem ka neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritol...
KORDAMISKÜSIMUSI ARVESTUSTÖÖKS Eesti ajalugu. Teema: Muinasaeg. Õpik: Eesti ajalugu I osa § 1-6 + konspekt 1. Millal? - tekkis planeet Maa u 5 miljardit a. tagasi - elasid esimesed elusolendid u. 3 miljardid a. tagasi - kujunesid inimese eellased 2,5 miljonit a. tagasi - kujunes tänapäeva inimene (Homo sapiens tarkinimene) 100 000 a. tagasi - oli jääaeg 100 000-13 000 a. tagasi - oli vanim asustus Eesti alal- 11 000 a. tagasi - oli Eesti esi -e. muinasaeg 9000 a. eKr- 13.saj 2. Eesti ajaloo perioodid.1. Esi- ehk muinasaeg 9000 a. eKr- 13. saj 2. Eesti keskaeg 13.saj- 1583 3.Uusaeg 1558-1900 (varauusaeg 1550-1800; uusaeg 19.saj-20.saj algus; rootsi aeg 1645-1710;vene aeg 1710-1917 ...
keele, rahvuse ning traditsioonid. Kuna venestamine oli karm, alustades eestlastelt võimu v Näiteks Mati Õu on avaldanud oma arvamuse selliselt: ''Minu prognoosi kohaselt umbes sama variant nagu tsaaririigi jätkumisel, aga veel kaugelt hullemgi. Jällegi tõenäoliselt venekeelne Eestimaa ja kõik muu siia juurde kuuluv. Ka meie kaasa arvatud oleksime praegu kaunis juhmistunud. Ei teaks, kes me õieti oleme. Vene sõjaväes sain kokku meie sugulasrahvastega maride ja udmurtidega, kes arvasid, et nad on ikka venelased, aga et nad on metsas elanud ja sellepärast õige vene keele ära unustanud ja räägivad mingisugust segamurret. Nii et Jumal tänatud, Vabadussõja me võitsime. '' Eelnevalt rääkisin, mis oli rahulepingu ning Vabadussõja juures head, kuid oli ka halbu asju. Üheks asjaks võib kindlasti lugeda inimohvreid. Eesti väed kaotasid Vabadussõja
riik. 10. sajandil tekkis taas ühtne riik. Ühiskond oli orjanduslik, kuid orjad olid teistest ühiskondadest pärit. Foiniikias määras Toora ühiskonna laadi. Kõikidel riikidel on Mesopotaamia religiooni mõju. Hediiditel oli jumalaid väga palju st. Polüetism. Suur sarnasus Mesopotaamia jumalatega, kus jumalad esindasid valdavalt loodusjõude. Templites oli palju laoruume. Pärsia varane usk oli üsna sarnane India usuga, kuna tegemist oli lähedaste indoeuroopa keeli kõnelevate sugulasrahvastega. Pärsia religioonis oli keskel kohal tule rituaalne austamine. Pärsia riitusi sooritasid maagid, need oli dpreestriid, kelle ametiks oli päritud ja kes moodustasid kindla hierarhilise sisekorraldusega ühiskonna. Selle relligiooni tekkimise algatajaks oli õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Tema õpetust pandi kirja sajandite jooksul pühade tekstide kogumikku, mis on meile tuntud Avesta nime all
Uusaastapidustused olid nende jaoks tähtsad. Usupoliiitika oli äärmiselt liberaalne: kohalikke jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad tegid neile ohverdusi, kui nad maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid. Pärslaste varane usk oli üsna sarnane India usuga. See on ka loomulik, kuna tegemist oli lähedaste indoeuroopa keeli kõnelevate sugulasrahvastega. Mitmed Pärsia ja India jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine. Pärsia riitusi sooritasid maagid. Need olid preestrid, kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna. Pärsia suurriigi tekkimise ajaks oli traditsiooniline religioon oluliselt muutunud. Pärimuste järgi oli kõige selle taga kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Millal Zarathustra elas, pole teada.
- Vanemad rahvakoosolekul valitud küla- ja kihelkonna mõjukamad mehed, kes korraldasid igapäevaelu. e) Sõjaline tase - Relvad: oda, tapper(sõjakirves), kärp(sõjanui), mõõk. Kaitseks: kilp, rõngassärk(jõukamatel). Malev maakonnast moodustunud väeüksus (ratsa- ja jalavägi) f) Suhted naabritega: - Sugulasrahvastega (liivlased, soomlased, karjalased) suhted head - Lõunanaabrite latgalitega (idalätlastega) esinesid tülisid ja relvakonflikte, leedulased tegid eestisse rüüsteretki - Eestlaste rüüsteretksed skandinaaviasse 1187 vallutati ja põletati rootsi tähtsaim linn sigtuna. - Idanaabrite oht vähened feodaalne killustatus vana-vene riigis, kuid esines vastastikusi sõja- ja rüüsteretki.
korraldasid igapäeva elu. ÜLIKUD VAESEM KIHT · Vanemad · Vabad, sulased ja teenijad · Jõukamad taluperemehed · Sõjavangidest orjad 3. Sõjaline tase ja suhted naabritega a. Relvad: · Oda, tapper sõjakirves, kärp sõjanui, mõõk. · Kaitseks kilp, rõngassärk (jõukamatel). · Malev maakonnast moodustunud väeüksus (ratsa- ja jalavägi). b. Suhted naabritega: · Sugulasrahvastega (liivlased, soomlased, karjalased) suhted head. · Lõunanaabrite latgalitega (idalätlastega) esines tülisid ja relvakonflikte, leedulased tegid Eestisse rüüsteterki. · 1187 vallutati ja põletati Rootsi tähtsaim linn Sigtuna. · Idanaabrite oht vähenes feodaalne killustatus Vana-Vene riigis, kuid esines vastastikusi sõja- ja rüüsteretki. · Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakaldal jõudude tasakaal vaatamata
Eesti rahvalaulutekstidest küll ei ilmne seost hiiehobuse ja haiguse vahel, ent juba see asjaolu, et hiis kui selline on nii Soomes kui ka Eestis samatähenduslik üksus ning kultuskoht, näitab et Hiiehobune ei ole mõni kodutu olevul või kõigest kuuldustel põhinev rändmotiiv. Võib arvata, et saamide lähedane naabrus on peamiseks põhjuseks, et hiiekultus just Soomes on säilitanud ürgsemaid jooni kui Eestis. Eestiski esineb hiiehobuse motiiv pigem põhjapoolsetel aladel, kus kontakid sugulasrahvastega olid tihedamad. Antud vastused on otsitud kiirkorras ja kindlasti vajavad veel süvitsi läbimõtlemist ning lisamaterjali läbitöötlemist. Pigem visandlikud vastusevariandid, mis end ei ammenda. Kindlasti lugeda ka raamatut Kaheksa keelt, kaheksa rahvast.
Nendest esimene (mida hilisemad jorubad lugesid oma emalinnaks) oli Ife (Ile Ife Ife linnriik). Seal oli väga jõudsalt arenenud rauatöötlemistraditsioon ning pronksivalu ja muu. Neil oli ka komme sillutada oma tänavaid potikildudega, mis on arheoloogide jaoks väga suur rõõm. Piirkonnas oli kaks rahvast jorubad (lääne pool) ja edo (ida pool). Kultuuriliselt linnriigid aga põimusid ning mõlemad lugesid Ifet oma emalinnaks (kuigi tegemist pole isegi sugulasrahvastega). Tegemist oli linnriikide konglomeraatidega üks linnriik domineeris teiste üle. Benini hiilgeaeg oli 14.-15. sajand (suhtlesid nt portugallastega tihedalt). 17.-18. sajandil oli tähtis Oyo, kes kasutas ratsahobuseid. Sarnaselt hausa linnriikidele oli rituaalse võimuga kuningas, kelle võimu piirasid nõukogud (Oyos oli kaks nõukogu poliitilise ja religioosse võimuga). Ka nendes linnades oli nn Kuninga Ema.
rüüsteretki (kõige ohtlikumad leedukad); läänes olid kujunenud riigid (1187. a põletasid eestlased Sigduna), idas Vene riik oli lagunenud vürstiriikideks, neist suurim oli Novgorod 1.3 Usund Eestlaste muinasusund: muinasusundist saab teada: Henriku Liivimaa kroonikast, rahvaluulest, arheoloogia vahendusel usundis võib eristada kahte kihistust vanem peegeldab küttidekalastajate maailmanägemist (see on sarnane idapoolsete sugulasrahvastega), see on usk looduse hingestatusesse e animism; teine kujunes üleminekuga põllumajandusele, tekkisid maaharimise ja põlluviljakusega seotud uskumused, tähtsaks saab päike ja päikesekultus, tekkis geomeetriline ornament, oli palju germaani ja indoeuroopa laene, ilmusid kivikirstkalmed, surnu põletamine, kultuskivid; austati esivanemaid ja nende hingi (hinged rändasid), haldjaid ja jumalaid (Hendriku kroonikas on juttu Tharapitast, kes oli saarlaste jumal
annaabi.ee 
