suuremeelsus. Ülistati ka rüütli armastust oma südamedaami vastu. Ühiskond- kes palvetavad, kes sõdivad ja kes töötavad. 1. Vaimulike seisus ehk oratores- täiendas, koolitas end ainsana teiste arvel. Vaimulike ordude kaudu oli ühiskondlik tõus põhimõtteliselt võimalik- pärisorja lapsest või saada paavst. Vaimulikkonnal kujunes oma hierarhia ja õiguskorraldus 2. Aadliseisus ehk bellatores- aadel kujunes paralleelselt feodaalsuhetega sugukondlikust ülikkonnast, nn õilisvabadest. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jagunes aadel kõrgaadliks ja alamaadliks. 3. Kolmas seisus ehk laboratores- need, kes töötavad. Siia kuulusid esialgu põhilised töötajad, talupojad, kelle õiguslik ja sotsiaalne olukord oli kõikjal enam- vähem sama. Privileege ei olnud, küll olid aga kohustused. Kuna valdava osa rikkustest tootsid talupojad, oli kõrgkeskaegne ühiskond agraarühiskond.
3-seisuseline mudel. 1) Vaimulikud (need kes palvetavad) 2) Sõjamehed ehk rüütlid (need kes sõdivad) 3) Talupojad (need kes töötavad) 4) Kodanlus ja töölisklass Vaimulike seisus – esimene seisus. Täiendas, koolitas end teiste arvelt. Vaimulike ordude kaudu oli ühiskondlik tõus võimalik- pärisorja lapsest võis saada paavst. Vaimulikkonnal kujunes oma hierarhia – paavst, kardinalid, piiskopid ja mungad. Aadliseisus- teine seisus. Aadel kujunes koos feodaalsuhetega sugukondlikust ülikkonnast. 10.-11- sajandil kujunes aadlike seas hierarhia – aadel jagunes nüüd kõrgaadliks ja alamaadliks. Kolmas seisus – need kes töötavad. Siia kuulusid esialgu põhiliselt tootjad, talupojad. Kolmandal seisusel privilege, eeliseid ei olnud, olid vaid kohustused. 12.-13. Sajandil, linnade kasvades kujunes neljaseisuseline mudel: vaimulikud, aadlikud, linnakodanikud, talupojad. Kuid 4-seisuseline mudel ei saanud üldiseks kogu Euroopas. Näiteks Prantsusmaal
türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Kleisthenes säilitas küll füüli (hõim) nime, ent muutis selle sugukondlikust territoriaalseks. Ateena (s.t Ateena linn ja Atika poolsaar) hakkas koosnema 10 füülist, need omakorda deemostest (omavalitsuslik kogukond). Sugukondliku elukorralduse asendamine territoriaalsega oli revolutsiooniline samm. Riigielu seisukohalt polnud enam tähtis, kes on kelle sugulane, vaid kes on kelle naaber. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu 10 territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget
510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Kleisthenes säilitas küll füüli (hõim) nime, ent muutis selle sugukondlikust territoriaalseks. Ateena (s.t Ateena linn ja Atika poolsaar) hakkas koosnema 10 füülist, need omakorda deemostest (omavalitsuslik kogukond). Sugukondliku elukorralduse asendamine 3 territoriaalsega oli revolutsiooniline samm. Riigielu seisukohalt polnud enam tähtis, kes on kelle sugulane, vaid kes on kelle naaber. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu 10 territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget
raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid. Araablaste puhul saab esialgu rääkida sugukondlikust korrast ja 6. saj. lõpus jõuti sinna maani, et sugukondlik kord lagunes. Esile tõusid erinevad sugukondade juhid e. seigid. 6. saj lõpp/7. saj. algus - Islami usu kujunemine. Islami usu rajajaks peetakse Muhamedi, Meka kaupmeest, usuliselt oli prohvet. Muhamed hakkas islami usku kuulutama e. allumist jumala tahtele, kui talle sai osaks ilmutus. 622.a. - Muhamed lahkus Mekast(sunniti). Seotud konfliktiga tema pooldajate ja vastaste vahel. Siirdus Medinasse
Poega hellitatakse, tüdrukust ei tehta välja, ei söödeta). See viib aga selleni, et täiskasvanute seas on naiste puudus, mis omakorda viib selleni, et mehed peavad korraldama sõjaretki naiste saamiseks. Sellest tulenevalt on agressiivne isiksus ühiskonna ideaal, sõjamehed on eelistatumad, sest suudavad paremini naisi röövida. Ja ring algab otsast peale. Territoriaalne hõimuliit (kogukond) põhineb sugulusel, on sugukondlikust süsteemist edasi arenenud. Juurdepääs elatusvahenditele on diferentseeritud (parematel rohkem). Poliitiline struktuur on püsiv, juhtkond formaalne, ei kaota prestiizi kadudes võimu. Asustus on tihedam ja püsivam kui salga või hõimu puhul. Ühiskond on hierarhiliselt organiseeritud, suunatud tsentraliseerimise poole. Sugukondlikel sidemetel on endiselt suur roll, ühiskondlik
Viljakus selleks liiga väike st ülejääki polnud piisavalt. 3. Vaseaja kõrgem barbaarsus. See tähendas metallide kasutuselevõttu ja ilmusid esimesed tõelised spetsialistid. Nt sepad(hindas neid ilmselt üle kuna pidas neid lausa müstiliseteks tegelasteks), sai alguse künnipõllundus, arenes oluliselkt transport, kuna veiseid õpiti kasutama veoloomadena. Ratta leiutamine(Mesopotaamia 4000ekr) oli tal silme ees. See kõik tõi kaasa ühiskondlikke muutusi-sepad jäid sugukondlikust organisatsioonist väljaspoole ja hakkasid seda lõhkuma, muutus sooline tööjaotus-mehed kündjad. Lisaväärtus kujunes juba suuremaks, võimalus selle koondamiseks ja samas ka vajadus selle säilitamiseks. Kujunes perekondade eraomand, nii maa kui muud rikkused. Sõjapealiku osatähtsus tõusis, ülejäägi tõttu võimalus neil rikastuda. Ebavõrdsus suurenes. Sõjapealikud võisid omandada positsiooni, mis oli sarnane kuninga omale. See lõi eeldused linna revolutsiooniks
annaabi.ee 
