Tessaaliast lahkuma sunnitud asustasid hilisema Aiolise piirkonna V-Aasia lääneranniku põhjapoolse osa + Lesbose saar. Doorlaste sissetungile järgnes varajane rauaaeg e. tume ajajärk. Pärast Mükeene kõrgkultuuri hävingut ei rajatud monumentaalseid ehitisi, käsitöö oli primitiivne, välissuhted katkesid (merel valitsesid foiniiklased), kiri (lineaarkiri B) unustati (Küprosel säilis kauem, küprose kiri võib sellest pärineda). Valitses sugukondlik kord, fraatriad (sugukondade ühendus), füülid (sugukondade ja fraatriate ühendus), elati nat.-maj. põllunduskogukondadena, valitsejaid nimetati basileusteks. Võeti kasutusele rauast tööriistad ja relvad, maj. ja ühisk. areng kiirenes. Sugukondlik kord hakkas lagunema, valitsema hakkas sugukondlik aristokraatia (eupatriidid, `õilsate isade pojad'), kes koondas enda kätte maa. Basileuse võim pärilikuks, areng monarhia suunas. Doorlaste sisserännu kohta on kreeka trad
Rooside sõjad - Inglismaa dünastiline kodusõda manufaktuur - põllumajanduslik suurettevõte Tähekoda - erakorraline kuningakohus relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks tarastamine - põldude muutmine karjamaadeks, mis piirati püsttarade, hekkide või kraavidega pauperiseerumine - talupoegade vaesumine anglikaani kirik - uus Ingl. kirik, mis on truu katoliikluse dogmadele supremaatiaakt - ülemvõimu käsitlev dokument klann - sugukondlik kogukond anglikaani usutunnistus - korrastatud kiriku org. tugevdati kihelkonnavaimulike osa generaalstaadid - seisuste esindused Notaablite Kogu - kuninga määratud isikute kitsas ring Pariisi parlament - kohtuasutused, mis pididkuninga antud seadusaktid registreerima gallikaani kirik - Pr rahvuslik kirik, mis allus Rooma paavstile, kuid korraldas siseelu iseseisvamalt kui teised hugenotid - prantsuse kalvinistid
) relvastus ja tehnika, eestlased valmis üksikuteks 3.)Eesti jagatud mitme riigi vahel (eestlaste sõjakäikudeks, rüütlid said pidevalt abiväge) majanduslik kurnatus, inimjõu ammendumine, 3.) Mitu vallutajat ( Saksa ristirüütlid 1208, Rootsi tagasi löömine) Taani 1219, Rootsi 1220.) 4.)Maakondade alistamine ühe kaupa ( sidemed 4.)Puudus eestlaste ühistegevus (lagunev maakondade vahel nõrgad, iga maakond tegutses sugukondlik ühiskond versus feodaalide omaette.) ühiskond, riiki polnud kujunenud) 5.)Baltimaade rahvaste alistamine ühe kaupa 5.)Keerulised suhted naabirtega (Liivlased- ( järelandmised venelastele, vallutajad suutsid Kaupo, Latgalid-kättemaks, venelased-omakasu, rajva enda vastu ässitada, vastastikused koostööpuudumine. sõjakäigud.)
Vana-Rooma 1. Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe - Uhendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. 2
Rüütlid said pidevalt abiväge, rüütlil oli hea väljaõpe ja relvastus. Eestil oli ka palju vaenlasi 1208. aastal Saksa ristisõdijad, 1219.aastal Taani ja 1220. aastal Rootsi. Eestlased olid majanduslikult kurnatud, inimjõu ammendumine, Rootsi tagasilöömine. Eest oli jagatud mitme riigi vahel. Kuigi seda peeti ekslikuks, sest tormijooksuga võeti Eesti linnuseid kogu vabadusvõitluse jooksul vaid mõned üksikuid maha. Eestlastel puudus ka ühistegevus, lagunes sugukondlik ühiskond, mis versus feodaalühikonnaga. Riiki polnud kujunenud, sidemed maakondae vahel olid nõrgad, iga maakond tegutses omaette. Nii oli vaenlastel kerge maakondi alistada ühekaupa. Eestlased ei tundnud ega õppinudki tundma mördiga kinnitatud müüri ladumist. Muistset vabadusvõitlust ei kaotatud linnuste pärast, vaid muudel põhjustel. Elukutselised sõjamehed olid ka Eestis ainult võimalikud kui maa rahvas on küllalt jõukad, et neid relvastada ning üleval pidada
Ajalugu 1. Iseloomusta kliendi suhteid Rooma riigis. Patroon andis kliendile maad ja kaitset, esindas kohtus, klient oli isanda alluv, teener, saatis isandat sõjaretkedel, täitis patrooni heaks koormisi, hääletas rahvakoosolekul oma isanda heaks. 2. Millist rolli omas Rooma ühiskonnas sugukondlik traditsioon? Kogu rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja sugukonnad jagunesid perekondadeks. Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Nimetraditsioon- eesnimi, sugukonnanimi, liignimi(Caius Julius Caesar) 3. Valitsemine Rooma Vabariigis? Rahva esindus, riigi nõukogu, riigi ametnikud. 3 tähtsamat Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Loodi rahvatribuunid, mis pidid
Linna kujunemine kestis roomlastel mitu sajandit. Rooma linn ümbritseti lõpuks müüriga. Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Kuningas valitses koos nõukoguga senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja need omakorda perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Rooma perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Igal roomlasel oli kolm nime: eesnimi, sugukonnanimi ja liignimi. Rooma riigis oli valdavalt talupojaühiskond. Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige. Maavaldus tagas ka majandusliku ning isikliku sõltumatuse, samuti piisava jõukuse oma kodanikukohustuste, esmajoones sõjaväekohustuse täitmiseks.
1. Roomas olid kõik inimesed rooma kodanikud, samas kui Ateenas olid nendeks vaid täisealised mehed, kes polnud võõramaalased. 2. Ateenas oli väga suur kaal rahva häälel, Roomas juhtis riiki aristokraatia. 3. Ateenas oli orjastamine keelatud. 4. Ateenas tõmmati kohtunike ja riigiametnike kohti loosiga, seega sinna võisid pääseda ka vaesemad, Roomat juhtis kitsas perekondlik ring. 2. Millist tähtsust omas Rooma ühiskonnas sugukondlik traditsioon? Riiki juhtisid jõukad kitsas perekondlik ring, kus võim pärines põlves põlve. 3. Klienteelsuhe. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Mõlemad tõotasid teineteist toetada. 4. Rooma vabariigi sarnasused Ateenaga. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Kõigil kodanikel olid võrdsed õigused. 5. Tähtsamad riigi ametnikud Magistraadid
mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased. Linna kujunemine kestis roomlastel mitu sajandit. Rooma linn ümbritseti lõpuks müüriga. Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Kuningas valitses koos nõukoguga - senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja need omakorda perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Rooma perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Igal roomlasel oli kolm nime: eesnimi, sugukonnanimi ja liignimi. Rooma riigis oli valdavalt talupojaühiskond. Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige. Maavaldus tagas ka majandusliku ning isikliku sõltumatuse, samuti piisava jõukuse oma kodanikukohustuste, esmajoones sõjaväekohustuse täitmiseks. Igaüks pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ettenähtud relvastuses, mille muretsemine oli tema enda ülesanne. Kõige
maa ja rahva üle. 1220.aastal sekkus ka Rootsi, kes hõivas Lihula. Rootsi õnnestuti tagasi lüüa, tänu sellele, et nende kuningas lahkus ja saarlased kasutasid võimalust ning piirasid linnuse sisse ja saavutasid võidu. Kahjuks kurnas kogu see pikk sõdimine eestlaseid ning inimjõud ammendus. Tulemuseks oli see, et Eesti jagati mitme riigi vahel ära. Eestlased ei hoidnud piisavalt kokku, ehk siis puudus ühistegevus ja ei olnud välja kujunenud ühtset riiki. Sugukondlik ühiskond lagunes, eestlaste valitsejateks ei olnud enam endised vanemad, kes olid olnud eesti ühiskonna orgaaniliseks osaks ja kes jagasid üldisi eestlaste tõekspidamisi, uskumusi ning kõlblusnorme. Nüüdsest olid valitsejateks Reinimaalt või Saksimaalt tulnud uued isandad. Nad küll tunnustasid osade vanade valitsejade positsiooni ja autoriteeti, kuid miski polnud enam endine. Vanad valistejad ei sõlminud enam rahu ega pidanud sõdasid, ei tohtinud kaubelda nagu tahtsid ning pidid
Vana-Rooma riigi tekkeaegadel kujunes ühiskonnas välja aga priviligeeritud, täieõiguslik osa ehk patriitsid ning plebeid. Kirjeldatud protsessist kujunes välja ka patroonide ning klientide suhe, mis seisnes jõukamate sugukondade liikmete poolt madalametest ühiskonnakihtidest inimeste enda kaitse alla võtmine, saades seeläbi vastutasuks viimaste ustavuse, toetuse ning sõnakuulelikkuse ühiskondlikul tasandil. Kuivõrd uute kihtide tekkega muutus Vana-Rooma riigis sugukondlik ühiskonnakorraldus, säilis perekonna patriarhaalne ülesehitus. 2 Vana-Rooma perekonna (ld k familia) patriarhaalsus seisnes olukorras, kus leibkonna võimutäius kuulus ainuisikuliselt pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naissoost pereliikmetele ka täiskasvanud pojad oma peredega ning orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. 3 Vana- Rooma naistel puudusid poliitilised õigused. Kuivõrd Rooma naine oli tol ajal
2. Rahvad : · Itaalikud · Latiinid · Samniidid · Kreeka kolooniad · Kartaagolased · Etruskid -> 8 6 saj. Ekr Rooma 600 a. Ekr., Tiberi jõe alamjooksule, Romuluse poolt. Kuningate aeg 753-510 eKr. Kuningate aeg Rooma linnriigi kujunemise aeg. Rooma kodanikkond : · Sugukonnad tähtsamad vanemad kuulusid senatisse. · Perekonnad pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Patroon Roomas rikas ja mõjukas inimene, kes võttis vaesed inimesed oma kaitse alla. Klient vaesed, kes on ennast andnud rikaste kaitse alla. Senat Vana-Rooma poliitiline institutsioon. Proletaar kõige vaesemad, maata kodanikud, kelle ainus vara olid nende lapsed. Roomas vabariigi periood 510-30 eKr. Valitsemine : · Senat · 2 konsulit · Magistraadid Kogu Itaalia Rooma võimu alla 265
Selle kõige tagajärjeks oli linnaelu ja kaubanduse allakäik.Linnad allutati keisri kontrollile,tekkis erinevus lääne-ja idaprovintside vahel,talupoegade ja linnakodanike olukord halvenes,vabad talupojad laostusid ja hakkasid sõltuma suurmaa omanikest,orjatöö polnud enam efektiivne ning levisid haigused,epideemiad.majanduselt ja kultuuriliselt üsna ühtsete riikide omavaheline suhtlemine muutus hõredamaks->arengutasemes suured erinevused,monoteistlik kristlus. Usk1. sugukondlik e. muinasaegne usund. oli seotud perekonna ja sugukonnaga. igal asjal oma jõud. iskusid loodusjõududesse, jumal Janus, igal majal kaitseinglid ja kodukoldejumalad, kardeti kurje vaime.2. kreeka religiooni mõju. jumalate nimed roomapäraselt, aga pm kreeka jumalad(nende panteon), palju ka idamaade mõju-> müsteeriumid, vabaneti surmahirmust.3.ristiusuteke. juudamaal elas jeesus, rändjutlustaja. ristilöömine=kurjategijate karistus. peagi saabub paradiis. paradiisi saavad
Elukutselised sõjamehed on aga võimalikud vaid siis, kui maa ja rahvas on küllalt jõukas, et neid relvastada ning ülal pidada. Ühtlasi oli vaja ühiskondliku organiseeritust, mis oli vajalik ka maakondade sõjapüüete ühendamiseks. Selles osas jäi Eestil vajalikust tasemest puudu. Mitte ainult polnud siin ühtset võimu ja kindlat valitsejat, vaid puudus isegi täielik maakondadevaheline koostöö. Võideldi vaid siis, kui sõda päris koduõuele jõudis. Eestis valitses lagunev sugukondlik ühendus, kus puudus ühtsustunne ning riigist ei saanud rääkidagi, sest sidemed maakondade vahel olid väga nõrgad. Saksamaal oli aga feodaalühiskond, kus olid kindlad ühiskonnaklassid ja ühtne riik, mille juhtija suunas kogu maa majandus- ja sõjategevust. See andis neile tohutu eelise. Kindla võimu puudumisel Eestis oli ka teine pool. Nimelt muutis see liitlaste leidmise hulga raskemaks, kuna
omane käitumisreegel, mille abil inimesed püüavad mõjutada üksteise tegevust. (Aarnio lk 56) Tava-, moraali-, korporatiivsed-, ja õigusnormid Vt huviga moraalinorme ning ümbritsevat Oma reeglistik on korporatiividele alati omane. Moraalinormid on pigem kõlblus(väärtus)põhimõtted, põh. sub hinnangule ja isiklikule väärtusskaalale, mis mõjutab käitumisnorme, tava- ja õigusnorme jm mis ühiskonnas toimivad. Staatiline aspekt.. Dünaamiline aspekt... SUGUKONDLIK KORD TAVA, MORAAL JA USUND IUS NON SCRIPTUM; IUS SCRIPTUM ÕIGUSE TÄHISTAMINE (Taska ei ole eriti oluline) ÕIGUSE TÄHISTAMINE JA ÕIGUSE IDEE -võrdsustav õiglus Absoluutne ja relatiivne õigluskontseptsioon Õigluse ja õiguse vahekorrast õiglus on õiguse sisuks, õigus aga õigluse vormiks! Õiguse eesmärgipärasus (loengumapp lk 35 ühiskonnatüübid) ÕIGUSE TÄNAPÄEVASEST MÕISTEST Õiguse tunnustest Käsuteooriast ülipositiivse õiguseni POSITIIVNE JA ÜLIPOSITIIVNE ÕIGUS
Vanimaks õiguse allikaks loetakse tavaõigust. Ühiskond oli millestki olulises kokku leppinud ja sellest omapärasest lepingust peeti kinni. Toimusid ka kohtud (avalikud). Mandrieuroopa õigussüsteemis tähendab heas usus käitumine kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik. Heas usus käitumine tähendab muu hulgas poolte kohustust teha koostööd, kaitsta üksteise huve, edastada informatsiooni. Arhailise õiguse 2 aspekti: 1. Arhailine õigus kui sugukondlik õigus, on seotud kindla ajalise perioodiga. 2. Arhailine õigus kui eriline õigus ei ole seotud kindla ajaga. Iga arhailine kultuur ei muutu kõrgkultuuriks. Talurahva hulgas eksisteeris arhailine õigus kuni 19. sajandini. Arhailine õigus ei vaja kirja panemist. Arhailises õiguses pole indiviide, Maila Rumessen JU148 on hõimu liikmed. Trahvi maksab sugukond tervikuna. Omasid hoiti, igavõõras oli vaenlane.
Narva jõgi, Peipsi ja Pihkva järved, lõunas piirneti latgalite ja liivlastega; läänes ja põhjas meri. Aestii läänemere idaranniku rahvaste üldnimetus. Eesti ala rahvastik jagunes hõimualadeks Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestis, koosnedes 12. saj lõpuks 12. maakonnast. Muinas-Eesti ühiskonnas valitses iseseisvate ja vabade taluperemeeste ülekaaluka osa tõttu suhteline võrdsus. Iga inimese asendi ja võimalused määras eeskätt tema sugukondlik ja hõimkondlik kuuluvus, sellest sõltuv majanduslik jõukus ja võim. Seega võrdsusel oli hoopis teine tähendus kui nüüdses ühiskonnas tähtis seos ristiusu levitamisega, mis rõhutas iga inimese väärtust ja võrdsust teistega. Enne 13. saj alguse vabadusvõitlust oli ristiusk juba ümberkaudsetel aladel tuntud, va lõunanaabritel. Kiievi vürstiriigis oli see riigiusk juba 10. saj. 11. saj pääses võidule Rootsis. Sealt edasi levik soome. 12. saj siis soomes juba vastu võetud
patriitside vaheline abielu on keelatud ja armees teenivad sõdurid ei tohtinud enne abielluda kui armees on käidud. Olgugi, et XII tahvlit olid jaotatud tahvlitesse, puudus neil täielik süsteem meie mõistes, kuna näiteks ühes ja samas tahvlis leiame segamini nii karistusõiguse kui ka tsiviilõiguse norme. ALLIKA SÄTETE LAAD Sätetelt oli 12 tahvli seadused äärmiselt pedantsed ja sanktsioonidelt väga karmid. Sugukondlik võim ilmneb neis tugevana ja õiguslik otsus saab kõne alla tulla alles siis, kui pooltevaheline kokkulepe pole kuidagi õnnestunud. Legislatiivne vorm oma lihtsuses on puhas, grandioosne, peaaegu esteetiline: epigraafiline lühidus, käsud ja keelud absoluutsed, imperatiivsed isegi oma fakultatiivses vormis: partis secanto, familiam habento. ubi pacunt, orato; arceram ne sternito, si volet, plus dato; ja lõpuks pidulik sanktsioon objektiivseis ettekirjutustes: ita ius esto.
AJALUGU 56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul
sajandil ka juba paavsti bullad. . U.1140 koostas Gratianus “Corpus iuiris canonici” kus oli süstematiseeritud kogu tolle aja kanooniline seadus, aktsepteeritav nimetus on ka decretum gratianus. ORDAALID jumalaotsused, keskaegse kohtuprotsessi võted, mille kohaselt validlevate poolte süü või süütus tõestati liisuheitmise, loodusjõudude või kahevõitlusega. Arhailine kohtuprotsess, EHK SUGUKONDLIK kohtuprotsess, tõendamine käis kas läbi nt vande andmise (vale annet ei saanud anda, sest vastasel juhul oleks kulturese valeandja maagilise jõuga tapnud.), vande andmisel võis kasutada ka abilisi, kes ei pruukinud kuritöö kohta midagi teada, piisas sellest, et nad ütlesid et kuritegu ei toimunud. ; ORDAALID, KOHTULIK KAHEVÕITLUS
AJALUGU 56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul
a.polgnia- on he mehe abielu samalajal mitme naisega, ristiusk keelustas polgnia, 19 saj. oli USA-s Mormooride ja see keelustati 1890 b.Polandria- o he naise samaaegneabielu mitme mehega, naine oli abielus he perekonna vendadega, see oli ka loodusrahvaste abieluvorm. Tiibetis ees India rahvaste ja mnel eskimo rhmal on levinud polandriline abielu. --Ajolooline teke-- Monogaamne kujunes suhteliselt psiva ksusena hilises neoliitikumis(see on 3000 - 2000 enne meie aega) lagunes sugukondlik kord ja tekkis eraomand paar perekond tekkis ainult hele perele kuuluva majapidamise tekkimisega, sest oli tarve eriomadus silitada ja prandada jrglastele, monogaamia puhul sai perepea oma isaduses kindel olla. Feodaal hiskonnas lhkus polgaamse kooselu vormi kristuse tulek, keskajal oli perekonna esmalesandeks jtkata sugu, prandada varandus ja nimi. Lapsel oli tskasvanu maailma pilt. Industriaal hiskond- perekond lks le olmeksuseks enne eksisteeris tootmisksus.
kodanikud. Raul Narits on oma teoses "Õiguse entsüklopeedia" öelnud: "Cicero juhib meie tähelepanu sellele, et kirjapandud kujul kujutab õigus meie jaoks väärtust, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada." Sel ajal säilisid sugukondlikule korrale iseloomulikud jooned nagu lai dispositiivsus ning tavade ja tabude sanktsioneerimine. 7 2.1. Sätete laad 12 tahvli seaduse sätted olid väga pedantsed ja sanktsioonid olid ranged. Seadustikus ilmneb väga tugev sugukondlik võim ning õiguslik otsustus tehakse vaid juhul, kui pooltevaheline kokkuleppe ei ole mingil viisil õnnestunud. Legistlatiivne vorm on äärmiselt puhas ja lihtne, sätted on lühikesed, käsud ja keelud on absoluutsed. 8 2.2. Sisuline analüüs 12 tahvli seadused ei ole süstematiseeritud kujul seadustik, mis reguleeriks piisavalt ühiskondlikke suhteid. See sisaldab tähtsaid parktilisi küsimusi käsitlevat reeglite
ilmselt sarnased inimesed, kes põllumajandusega söönud sarnast toitu jne 3)Neoliitikum- toimus asulate Üks olulisemaid tunnuseid Kujunes välja rauaajal rehielamu, laienemine, inimesi tekkis juurde. ASVAKULTUUR-samalaadseid mille otstarbeks oli vilja Tekkis teistsugune ühiskond kui asulaid ka leitud teistes kuivatamine. Seda oli vaja sugukondlik. läänemeremaades ja selle järgi ka järelkuivatada tänu karmile Neoliitikumis tekkis ühine nimetus.Tekkisid külmale kliimale, kus vili veel VENEKIRVESKULTUUR JA kindlustatud asulad , aga mitte edasi valmis. KAMMKERAAMIKAKULTUU kindlused ega linnused. Neid Eesti ala raua ajal oli üks Põhja R
Lõuna-Itaalia. Riigi teke ja ristiusu vastuvõtmine seotud, ei saanud olla et kristlased sõdivad teiste kristlaste vastu. ARAABIA POOLSAAR JA ARAABLASED Araabia poolsaare looduslikud tingimused: kõrbealad. Peamiseks tegevusalaks rändkarjakasvatus. Peamine loom, mida kasvatati, oli kaamel; nende kõrval ka kitsed ja lambad, hobused prestiiziobjekt. Oaasides oli võimalik tegeleda ka põlluharmisega, kasvatada teravilja ja datlipalme. 6.saj oli see aeg, kui sugukondlik kord hakkas lagunema ja selle tõttu kerkisid esile sugukondade juhid ehk seigid, nende kasutada olid parimad karjamaad, jootmiskohad; neile maksti kaubakaravanide poolt ka teatud tasu, et (karavane) ei rünnataks. Lõunast põhja ja põhjast lõunasse (mis???). Algselt olid araablased polüteistid, austati erinevaid loodusobjekte ja üheks selliseks objektiks oli Meka linnas templiseina müüritud must kivi. Selle kivi juurde korraldati palverännakuid iga-aataseid. See tõi
Finantsvahendus Panga loomine. 5000 aastat tagasi. Sugukondlik kord asendub kogukondliku korraga. Tekib tööjaotus. Looduslik tööjaotus – korilus, jahipidamine. Inimese loodud tööjaotus – põllu harimine, karjakasvatus Tekib vajadus kaubavahenduse järele. Kaup kauba vastu – bartertehing Avastatakse bartertehingu puudused: - Bartertehingus peab olema samaaegne huvide kokku langevus. - Väärtuse määr - Aeg ja vahemaa (kaup realiseerub) - Väärtuste võrdsustamine (3 lammast = 1 lehm, 2 lammast =2/3 lehma.
Tessaaliast lahkuma sunnitud asustasid hilisema Aiolise piirkonna V-Aasia lääneranniku põhjapoolse osa + Lesbose saar. Doorlaste sissetungile järgnes varajane rauaaeg e. tume ajajärk. Pärast Mükeene kõrgkultuuri hävingut ei rajatud monumentaalseid ehitisi, käsitöö oli primitiivne, välissuhted katkesid (merel valitsesid foiniiklased), kiri (lineaarkiri B) unustati (Küprosel säilis kauem, küprose kiri võib sellest pärineda). Valitses sugukondlik kord, fraatriad (sugukondade ühendus), füülid (sugukondade ja fraatriate ühendus), elati nat.-maj. põllunduskogukondadena, valitsejaid nimetati basileusteks. Võeti kasutusele rauast tööriistad ja relvad, maj. ja ühisk. areng kiirenes. Sugukondlik kord hakkas lagunema, valitsema hakkas sugukondlik aristokraatia (eupatriidid, `õilsate isade pojad'), kes koondas enda kätte maa. Basileuse võim pärilikuks, areng monarhia suunas. Doorlaste sisserännu kohta on kreeka trad
käima. 1346. aastal müüs näiteks Taani kuningas oma valdused Saksa ordule, kes andis need Liivi ordule. Liivi sõja tulemusel oli Eesti jaotatud Taani, Poola ja Rootsi võimu alla. 18. sajandil läks Eesti Venemaa koosseisu. 13. sajandist alates oli Eesti mitme riigi vahel jaotatud ja kogu Eesti ühendati uuesti alles 17. sajandil Rootsi võimu alla. Kuni 13. sajandini ei olnud Eesti alal ühtset riiki tekkinud, oli sugukondlik elukorraldus, sugukonna eesotsas olid vanemad. Ristisõdijad tõid Eestisse aga Lääne-Euroopa tolleaegse ühiskonnamudeli, feodaalühiskonna. Valitseja oli maa jaganud vasallidele, kes pidid selle kasutamise eest teenima feodaali sõjaväes. Vasalli alluvuses olid talupojad, kes pidid maa kasutamise eest koormisi kandma ja oma töö ning koormistega valitsejat ülal pidama. Hakkas välja kujunema mõisaühiskond. Ristisõdijate peaeesmärk oli maade ristiusustamine
vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid. Araablaste puhul saab esialgu rääkida sugukondlikust korrast ja 6. saj. lõpus jõuti sinna maani, et sugukondlik kord lagunes. Esile tõusid erinevad sugukondade juhid e. seigid. 6. saj lõpp/7. saj. algus - Islami usu kujunemine. Islami usu rajajaks peetakse Muhamedi, Meka kaupmeest, usuliselt oli prohvet. Muhamed hakkas islami usku kuulutama e. allumist jumala tahtele, kui talle sai osaks ilmutus. 622.a. - Muhamed lahkus Mekast(sunniti). Seotud konfliktiga tema pooldajate ja vastaste vahel. Siirdus Medinasse. Araablased arvestavad aega Muhamedi lahkumisest Mekast. Araabias kasutatakse kuu kalendrit.
asusid tööle uued konsulid. Tänapäeva kalendris on mitmed kuud saanud oma nimed rooma ajast: · Jaanuar - Jaanus, kodukolde jumal 14 · Märts - Mars, sõja jumal · Juuni - Juuno, ilu jumalanna · Juuli - Julius Gaius Caesar · August - Octaviaanus Augustiinus 3.4.3 RELIGIOON. Kreekas tekkisid jumalad loomade ja jahi kultusest. Roomas tekkisid jumalad maaviljelemisest. Roomas oli väga tugev perekondlik ja sugukondlik ühtekuuluvus tunne, tugev esivanemate kultus. Roomas oli väga palju kaitse jumalusi: · Genius - meeste kaitsja. · Iuna - naiste kaitsja. · Genius Loci - kohtade kaitsja. · Pax - rahu kaitsja. · Spes - lootuse kaitsja. · Virtus - vooruslikuse kaitsja. · Justicia - õigluse kaitsja. · Fortuuna - õnne jumal. Rooma jumalad olid hermafrodiidid, kes ei suhelnud inimestega. Rooma elanikond, tegeles seetõttu müstika ja maagiaga, pidades ennustamist tähtsaks ja õigeks.
1.1. Sugukonnaõigus Vanim õigus on tavaõigus, mis formuleerus iseseisvalt läbi aja, kuid ka kohtupidamistel. Selliseid ühiskondlikud lepped kehtisid kui õiguslikud reeglid, kuni nende vastu argumente ei esitatud. Vajadus protsessuaalsetele reeglitele muutus aktuaalseks sugukondlike sõdade ajal. Keskvõimu nõrkuse tõttu toetuti nähtavatele ja ilmsetele vahenditele, kuna teist moodi oli raske süüd tõestada. (Samuti toetuti ka teispoolsetele jõududele, nt jumala otsusele ordalia). Sugukondlik kord on universaalne, selle organisatsiooniline põhiüksus oli sugukond ning see on kõigile omane olnud. Sugukonnaõiguses mõjutasid suhteid kõige rohkem füüsiline (sugukondade vahelised konfliktid) ja bioloogiline julgeolek (verepilastuse vältimine). Kui tekkis tugev keskvõim, muudeti paljud tavaõiguse põhimõtted kohustuslikuks. 1.2 Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Alguse sai tavakorra kirja panemisest. Või siis millegi uue, kirjapanekud, kirja pannakse see
Seega R´ peab olema suurem kui algne R. R´ > R. R´= R + m (kasum) Hetkel inflatsioon umbes 3%. Kasumlikkus/rentaablus võiks olla u 12-15%. Siis katab ära inflatsiooni taseme, saab uuendada seadmeid, areneda. Raha tuleb uuesti ringlusesse panna. Ettevõte peab olema jätkusuutlik, kestma pikka aega. R´ -> R – omafinantseerimine omavahenditega (OV) või võõraste vahenditega (VV). RAHA KUJUNEMINE JA MAJANDUSLIK ROLL Umbes 5000 a tagasi hakkas sugukondlik kord ümber kujunema kogukondlikuks korraks. Sugukondliku korra puhul tehti kõike ise oma sugukonna tegevuse piirides. Kui hakkavad tekkima eraldiseisvad kogukonnad (sugukond läheb tükkideks), siis tekivad teatud probleemid. Toimus esmane kogukondlik jaotus: korilus ja küttimine (looduslik jaotus). Kui tekib selline killustatus, siis tekib vajadus neid kaupu vahetada. Edasi tekib inimese enda poolt jaotus (mitte enam looduslik): karjakasvatus ja põllundus. Vahetuse küsimus süveneb
õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt. Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad. 1. Õiguse arengu perioodid. Arhailine õigus kui õigusajaloo esmane etapp selles tähenduses ka sugukondlik õigus, hõimuühiskonna õigus, riigieelne õigus. Tegemist on arhailise kultuuriga, arhailiste struktuuridega, mis ei ole seotud mingisuguse ajavahemikuga. Seisneb eelkõige isade pärandi hoidmises kõik mis ma olen saanud, pean ma hoidma ja võimalikult muutumatuna järgmistele põlvkondadele edasi andma. Veritasu- ohver või ohvri sugulased maksid kurjategijale kätte, et taastada õiguskord. Talioon- karistus peab täpselt peegeldama kuritegu (silm silma, hammas hamba eest).
õppeainete kõrval õpetati ka kehalisi harjutusi. Vana- Kreeka: Antiik-Kreeka ajalooperioodid, nende iseloomustus: 1) Kreeta-Mükeene (kuni 12.saj. eKr) Pronksiaja tähtsaimaks keskuseks oli Kreeta. 2000 a. eKr hakkas kujunema Minose (kuningas) kultuur. Mükeenelased vallutasid Kreeta. 1250. a eKr Mükeene sõjakäik Trooja vastu. 1200. a. eKr põhjast tulnud hõimud vallutasid Mükeene. 2) Homerose(11.-8. sal. eKr) Nn pime ajastu(vähe andmeid). Algul sugukondlik kord, madal kultuuritase. Ilias ja Odüsseia. Algab Väike-Aasia koloniseerimine. 3) Arhailine (8.-6. saj. eKr) Suurte muudatuste aeg rajati esimesed monumentaalsed avalikud ehitised. Orjanduslik kord ja linnriigid. Ateenas orjanduslik demokraatia, Spartas aristokraatlik riik. Kolooniate rajamine. 4) Klassikaline (5. saj 330. a eKr) Kreeka kultuuri kõrgaeg. Ateena tähtsus kasvab. Ateena vs Sparta sõda. 490.a eKr toimus Marathoni lahing (pärslased vs kreeklased).
Profaansel ajal ilmus jumalik inimesele enamasti pigemini mõnel “maskeeritud” kujul, kuid ikkagi loomuliku nähtusena. Religioosse maailmamõistmise üheks tunnuseks on üleloomuliku eristamine teispoolsusena loomuliku maailma suhtes. Müüdilise maailmamõistmise raames oli maailm tervikuks kujundatud ja see tervik omakorda sisemiselt lahtiliigendatud jumalate ühtse päritolu kaudu. Jumalad moodustavad justkui ühe hõimu ühtse esivanemaga, nii nagu inimühiskondki tol ajal oli sugukondlik ühiskond, st. ühiskonna ülesehitamise põhimõtteks olid sugulussidemed. Maailma iga aspekt, mis inimest puudutas, oli niiöelda “hallatud” ühe või teise jumala poolt, jumalad olid üksteisega seotud sugulus- ja pärinemissidemete kaudu ja maailm oli tervikuks kujundatud jumalate ühtse päritolu kaudu. Esimeste filosoofiliste küsimuseasetuste kujunemine. Filosoofia kui esimese teoreetilise
ajalugu on seega erinevate sotsiaalmajanduslike formatsioonide arengute vaheldumise ajalugu. Ürgkogukondlik, orjanduslik, feodalistlik, kapitalistlik formatsioon, kuni kommunistlik. Engels võttis oma töödes kirjeldada ürgkogukondliku ja selle üleminekut orjanduslikule, kus tekkis riik. Ürgkogukondlik nii algeline, et pole võimalik toota ülejääki, seega pole ka midagi ära võtta ja pole vaja sanktsioneerida omandit. On kollektiivne omand ja kehtib sugukondlik kord st emajärgne nagu Morganil. Barbaarsuse alamastmes algab viljelusmajandus. Tootlikud jõud arenevad sedavõrd, et esmakordselt tekib ülejääk, mida on võimalik jägada. Tekib ühiskondlik tööjaotus. Kahes lõikes jagunemine karjakasvatamisele ja põlluharimisele, teiseks tekib oskustööliste grupp, kes täidavad ühiskonnale vajalikku funktsiooni, kuid ise midagi ei kasvata. Karjakasvatajad peavad neid üleval. Tekib ka võimalus panna keegi enda eaks tööle kuna staffi on üle
Seejärel tuleb asjaolud kirjalikult tõendada. Tõde on minevikus toimunud tegevus, mille alusel saab määrata teole õiguslikud tagajärjed. Vajalik on argumenteerimine ning tunnistajate ülekuulamine. 6. Kirjutatud õiguse kujunemine. Õiguse ajalugu võib jagada üldjoontes kaheks ius non scriptumi perioodiks ja ius scriptumi perioodiks – ehk kirjutatud ja kirjutamata õiguse periood (õiguse eelajalugu ja õiguse ajalugu). Enne kirjutatud õiguse kujunemist: sugukondlik õigus, õigus kui sotsiaalne kord pole piisavalt eraldatud tava- ja moraalikorrast, normatiivsed üldistused olid lihtsad. Ius scriptumi näol on tegemist kirjapandud õiguse ajalooga, mis on seotud riigi kui institutsiooni tekkega. Huvitav on ius scriptumi juures see, et vanimad kirjapandud õiguse allikad eri regioonides on sisult sarnased. Esmased õiguse allikad sanktsioneerisid hulgaliselt tavasid ja ka tabusid. (seejuures tabu on üldkohustuslik
• eeldusel, et koorealune aastarõngas on säilinud ning olemas kronoloogia ja piisav jada, 50-70 aastarõngast • Aastakihiliste setete ehk varvide loendamine – kujunevad jääserva taandumise järel, kasutatav Läänemeremaades (s.h Eesti), Põhja-Ameerikas, Jaapanis Kuidas uurida ühiskonda? Elman Service’ i mudel (1962) Rühm – hõim – pealikuriik – riik Eestis 1940. aastatest marksistlik mudel: Ürgkogukondlik kord – sugukondlik kord – varafeodaalne kord – feodaalkord – kapitalistlik kord (– sotsialistlik kord – kommunism) Oluline: püüda tabada “suurt pilti” – millises mastaabis tuleb antud rühma vaadelda? • Eestis noorema pronksiaja (1100-500 eKr) mäepealseid asulaid teada 5 • Asval kaks asustusjärku – noorem pronksiaeg ja keskmine rauaaeg • Selged jäljed pronksivalust – ehtenõelte ja pronksvõrude savist valuvormid
Vinland Põhja-Ameerikas; Umbes aastal 1000 jõudis Leif Eriksson Ameerikasse; L'Anse aux Meadows - viikingiasula jäänused Newfoundlandi saarel; Taanlaste retked Sihiks Inglismaa, Prantsusmaa, Vahemeri; Iirimaale rajati Dublini riik; Inglismaal asus Danelag; 911.rajati Põhja-Prantsusmaale Normandia; Rootsist lähtuvad retked Varjaagid rajasid Vana-Vene riigi; 23.09.16 Riikide tekkimine. Viikingiaja lõpp. Pikka aega valitses sugukondlik kord; Suur osa elanikkonnas olid vabad talupojad - bondid; Sugukonna juhtideks olid konungid; Rahvakoosolekud ehk tingid; Esimene riiklik moodustis oli 6.-7-sajandil Svea riik Mälari järve ääres; Taanis tekkis riigiaadne moodustis 8.sajandil, mil rajati Danevirke - kaitsevall frankide vastu; Taani ühendamine 940.aasta paiku ühendas Taani Harald Sinihammas; Jellingi kivi
olija seda ei taju). Veritasu —ohver või ohvri sugulased maksid kurjategijale kätte, et taastada õiguskord. Talioon —karistus peabtäpselt peegeldama kuritegu(silm silma, hammas hamba eest).Arhailist õigust ei huvitanud tegija, ettevaatamatus ja tahtlus. Kahju tuli hüvitada—taastada endine õiguskord.Õigusemõistmise toimingu eesmärk on vana hea õiguse taastamine (rikutud olukorra taastamine, ennistamine).Arhailise õiguse 2 aspekti:1.Arhailine õigus kui sugukondlik õigus, on seotud kindla ajalise perioodiga. 2.Arhailine õigus kui eriline õigus ei ole seotud kindla ajaga. Iga arhailine kultuur Ei muutu kõrgkultuuriks.Talurahva hulgas eksisteeris arhailine õigus kuni XIX sajandini.Arhailine õigus ei vaja kirja panemist – suulisus!Eestlased väljusid arhailisest õiguses 13saj.Arhailises õiguses pole indiviide, on hõimu liikmed. Trahvi maksab sugukond tervikuna. Omasid hoiti, igavõõras oli vaenlane. Ka
988. aastal võeti vastu ristiusk õigeusu kujul. ARAABIA JA ARAABLASED · Kuna tegemist oli kõrbealadega, siis peamiseks tegevusalaks oli rändkarjakasvatus. · Peamine loom mida kasvatati oli kaamel, kasvatati ka kitsi ja lambaid ning loomulikult ka hobused( mitte suurte karjadega, pigem prestiizobjekt) · Oaasides oli võimalik tegeleda põlluharimisega, kasvatati teravilja ja datlipalme. · 6. sajand oli see aeg, kui sugukondlik kord hakkas lagunema ja sugukondliku korra lagunemise tõttu kerkisid esile sugukondade juhid ehk seigid, nende kasutada olid parimad karjamaad, jootmiskohad. · Seikidele maksti kaubakaravanidelt tasu, et neid ei rünnataks. · Kaubakaravanid liikusid lõunast põhja ja põhjast lõunasse. · Algselt olid araablased polüteistid. Austati erinevaid loodusobjekte, nt Meka linnas Kaaba templi seina müüritud must kivi. Selle kivi juurde korraldati iga-
õigusperekonnas). Loomuõiguslik õigus – mõistlik, eetiline ja õiglane õigus. Selle kontseptsiooni järgi on igas ühiskonnas ja riigis kehtivate õigusnormide kõrval olemas kõrgema jõuga normid, mis väljendavad universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid, mis kaitsevad teatud väärtusi: isikuvabadused, inimõigused, inimväärne elukeskkond jm. 6) Õiguse ajaloo põhietapid. Arhailine õigus – sugukondlik õigus Antiikaja õigusmõte - stoitism Keskaja õigusmõte – jumalik õigus Uusaja õigus - loomuõiguskoolkond Prantsuse revolutsiooni aeg – konstitutsionalism, õiguspositivism XX sajandi õigusmõte - normativism Teema 2. Riik ja õigus 1) Riigi tunnused. Avalik võim – kogu riigi juhtimisapparaat, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutusi,
rakendusürikud allikad, mis kirjeldavad teatavat sündmustikku, mis sisaldab endas õiguslikku toimingut õigusteaduslikud teosed ilukirjanduslikud teosed isiklikku laadi kirjutised (memuaarid, isiklik kirjavahetus) 4. Arhailise õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused Arhailine õigus kui õigusajaloo esmane etapp – selles tähenduses ka sugukondlik õigus, hõimuühiskonna õigus, riigieelne õigus. Arhailine õigus kui teistsuguse kultuuri väljendus. Ei ole seotud kindla ajaperioodiga – selles tähenduses ka traditsiooniline õigus. Teistsugususest tulenevad probleemid arhailise õiguse mõistmisel (Arhailisus ei tähenda primitiivsust). Arhailine õigus püüdleb stabiilsuse poole (meie aga progressi suunas), hoitakse kinni esiisade pärandist. Arhailises õiguses on inimene olemas vaid mingi ühenduse läbi (nt
Common law üldise õiguse jagunemine üldiseks õiguseks ja õigluse õiguseks. II peatükk ,,Õiguse allikad" 1. Õiguse allikate ajaloost 1.1. Sugukonnaõigus Õiguse vanimaks allikaks tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse (sugukonna) sees. Vajadus protsessuaalsete reeglite järele muutus aktuaalseks sugukondlike sõdade ajal. Maagilise usu ärakasutamine, uputamisproov, liisuheitmine jne. Sugukondlik kord universaalne, seda kohtas kõikjal, organisatsiooniline põhiüksus oli sugukond, tegelikult hõimuühiskond sugukondade liit ehk hõim. Sugukondliku korra organisatsiooni mõjutasid füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsilise turvalisuse tagamiseks konfliktid sugukondade vahel. Bioloogiline julgeolek kujutas verepilastuse vältimist. Oluline on ,et kuniks puudus tugev keskvõim, polnud tavaõigusel sundivat iseloomu. Hilisem keskvõim
1. (bis1250) 10. Auf.; Bd. 2. (1250- 1650) 7. Auf.; Bd.3. (seit. 1650) 2. Auf. 5. Kroeschell, Karl. Rechtsgeschichte Deutschland im 20. Jahrhundert. Göttingen. 1992 6. Lange, Hermann. Römisches Recht im Mittelalter. 7. Rouland, Norbert. Juriditseskaja antropologija. Moskva. 1999. 8. Wieacker, Franz. Römische Rechtsgeschichte. München. 1988. 2. ARHAILINE ÕIGUS. Arhailise õiguse kaks aspekti 1. Arhailine õigus kui õigusajaloo esmane etapp selles tähenduses ka sugukondlik õigus, hõimuühiskonna õigus, riigieelne õigus. Ajaloolises arengus võimalik eristada 3 arenguastet: kütid-korilased akefaalsed ühiskonnad segmentaarne ühiskond protoriigid (chiefdom,vozdestvo) kefaalne ühiskond · lihtsad protoriigid · arenenud protoriigid 2
ning ka vastandamine. Lihtne oli tekitada olukorda meie vs. nemad etc. Mõtteskeem sobis ka oleviku ja mineviku seletamiseks. Taoline vastandamisele rajanev käsitlus ei olnud otstarbekas ei poliitiliselt ega ka teaduslikult. Tänapäeval räägitakse pigem erinevate arhailiste õiguste sarnasusest kui nende vastandlikkusest. Rääkides arhailisest õigusest võime rääkida kahest aspektist: arhailise õiguse algsest etapist mille kohta kasutatakse sünonüüme sugukondlik õigus, riigieelne õigus, teine aspekt on erilise mõttemaailma õigus, kasutatakse sünonüümina traditsiooniline õigus. Traditsiooniline õigus. Et mõista arhailist õigust tuleb eelkõige mõista mõttemaailma erinevust. N: talu põletamine nüüdisõiguses on varavastane kuritegu, arhailises õiguses aga isiksusevastane. Mõistmise muudab raskeks eelkõige see, et puuduvad vahetud allikad sellega tutvumiseks. Ei ole põhjust
raamdisest. ,,Mateo Falcone,, lõpplahendus on uskumatu ja õudne: isa tapab oma väikese poja. Kuid katastroofi põhjuseks ei ole mitte romantiline kirg vaid see küpseb igapäeva elu seikades ja muutub seadupäraseks mitme põhjuse tõttu. Jõukas korsiklane Mate Falcone läheb Makijasse oma lambaid üle vaatama, aga tema poeg 10 aastane Fortunato, jab kodu valvama. Makijas, karjuste ja põgenenud röövlite asupaigas, on säilinud puutumatul kujul sugukondlik elulaad. Rikkuse eelised on siin suhtelised, neid piiravad pistoda- ja püssiõigused, seeest on elulaadi ja kommete jõud vääramatu. Mateo Falcone on ustav traditsioonidele ja rahul sellega mis talle kuulub. Mehe erakordne laskeosavus ning karm ja kindle iseloom on tema suguvõsa au ja kuulsuse teenistuses ning rohkemat Mateo ei vajagi. Aga kuidas on lood Fortunatoga? Kelle nimi tähendab ,,õnnelikku''. Posi kohta öeldakse, et ta on perekonna lotus ning
keisri akti. Lihtinimeste adopteerimiseks oli ka muid võimalusi. CIC-s tahtis inimesi võrdsustada, aga samas ta ikkagi tegi inimeste seisustel vahet. Nt Senaator ei tohtinud abiellud vabaks lastuga. Senaatori tütar, kes abiellus vabaks lastud mehega, kaotas oma seisuse. Vana-Testament- kristlastele liiga jäik Talmud- see oli mõeldud juutidele, kes vajasid rohkem tunnetust, st rohkem suunitlusi, mida mingis olukorras teha. Lex Salica LEX SALICA Sugukondlik organisatsioon hakkab asenduma riigiga. Hakkab tekkima vara-feodaalne riik. 13. Germaani hõimude üldiseloomustus 13.1. Suur rahvaste rändamine Idast tulid Läände hunnid elupaika otsima, keda ennast oli minema kihutatud ja kes nüüd teisi tagant sundisid. Hunnidest sai alguse rändude ahelreaktsioon, mida germanistid nimetasid Suureks rahvasterändamiseks ja romanistid barbarite sissetungiks.
tasemel. Sugukonna ülikkonnal ja sugukonnavanemail oli kogukonna valduses olevate orjade käsutamise võimalus, see aga tugevdas veelgi enam nende võimu lihtkogukondlaste üle. Irrigatsioonimajanduse tingimustes ei usaldatud maaharimist algul orjade hoolde ja põldudel kasutati peamiselt vabade talupoegade tööd, kes olid ühtlasi ka sõdurid. Talupoegadel olid oru madalas osas oma jaosmaad, mida jõe veetõus üle ujutas. Lihtvabadest seisis hoopis kõrgemal vana sugukondlik ülikkond. Kogukondade koondise, nomose eesotsas seisis valitseja, keda nimetati nomarhiks. Klassiühiskond kujunes Egiptuses tol ajal, mil sugukonnavanemad ei olnud veel kaotanud oma jõudu, kuid nüüdsest peale sugukonnavanema seisund muutus. Temast sai klassiühiskonna esindaja. Nomosevalitseja muutus despoodiks, säilitades ühtlasi väepealiku, kohtuniku ja ülempreestri muistsed funktsioonid. Need viimased funktsioonid andsid
annaabi.ee 
