Demokraaia ja demokratiseerimine
Modernisatsiooniteooria järgi põimuvad sotsiaalsed-, majanduslikud- ja kultuurilised protsessid
paratamatuks evolutsiooniliseks arenguks barbaarsusest kõrgtsivilisatsiooni poole; majanduses on see
areng järgitav sektorite muutumise järgi (põllumajandussektori arvelt tööstus- ja teenindussektorite
suurenemine); selle protsessi juured on industriaalrevolutsioonis; moderne ühiskond on linnastunud ja
suhtlus selles ei sõltu määravalt indiviidide ühiskondlikust staatusest ega suguharusidemetest (ei sõltu
määravalt, mitte, et ei sõltu üldse); see ei tähenda, et põllumajanduslik ühiskond on ebademokraatlik
(vt. ennesõjaaegne Eesti) või et industrialiseeritus toob paratamatult demokraatia (vt. Hitleri
Saksamaa); moderniseerumine ei võrdu demokratiseerumisega, ehkki on üks teguritest;
Moderniseerumisteooria alged: Lerner 1950ndate lõpul, käsitles protsessi algus linnastumisega,
annaabi.ee 
