ja orjad. Orjad võrdsustati asjadega. 16)naised ei või mehi petta,mehed võivad, perekond patriarhaalne 17)Assüüria maailmariigi lagunemine algas Egiptuses, kes 655. a. paiku saavutas sõltumatuse. Kohe selle järel puhkesid ülestõusud ka Assüüria teistes osades. See protsess tugevnes eriti Assurbanipali surma hetkest peale (627). Sel a-l lõi Assüüriast lahku Babüloonia ja tekkis uuesti iseseisev riik, mille valitsejaks sai üks kaldea suguharujuhte Nabopalassar. 625. lõi Assüüriast lahku ka Meedia. A-l 614 purustasid meedlased Assuri; a-l 612 babüloonlased ja meedlased vallutasid Niinive. Kuid mõned Assüüria väeosad murrasid läbi läände Eufrati äärde ja jätkasid seal vastupanu, mis lõppes sellega, et 609. Babüloonia ja Meedia väed vallutasid Harrani ning 605. Karkemisi linna. Aastal 605 lakkas Assüüria riik olemast. 18)Nebukadnetsari ajal ehitati nn. Paabeli torn ehk peajumal Marduki tempel.
kõrgemast seisusest isiku tähenduse. Allutatud põlisrahvaid hakati seevastu tähistama terminiga dāsa (sanskriti k ori) ja dasyu (sanskriti k röövel). Nomaadidest aarjalaste elu aluseks oli karjakasvatus ja suured veisekarjad, mida peeti jõukuse mõõdupuuks ja vahetusvääringuks. Ka sõdu peeti kariloomade ja paremate karjamaade pärast, millele viitab see, et aarjalaste suguharujuhte nimetati ka „lehmade kaitsjaks” (sanskriti k gopa), sõna „sõda” (sanskriti k gavišti) aga tähendas õieti „soovi hankida lehmi”. Indias tänapäevani kestev lehma pühakspidamise traditsioon sai alguse just nendest kaugetest aegadest. Veiste kõrval kasvatati lambaid, kitsi, pühvleid, eesleid ja sigu. Asudes elama Induse jõe orgu, muutusid aarjalased järk-järgult paiksemaks ning nad hakkasid karjakasvatuse kõrval
annaabi.ee 
