kujunenud on konkurents lasteaedade vahel ning suurenenud lõhe eliitlasteaias, tavalasteaias ja kodus kasvanud laste vahel. Etniline ja rassiline ebavõrdsus Üks ühiskonna sisese ebavõrdsuse allikaid on inimeste kuuluvus eri rassidesse ja rahvustesse. Inimkond on kõigil aegadel elanud gruppides . Etnos (kr.keeles) rahvas, hõim. Nii kaugele kui inimkonna ajalugu võime vaadelda või kujutleda, on inimesed jagunenud sugukondadeks , kogukondadeks, suguharudeks , hõimudeks , rahvasteks ja rahvusteks etnose ühtekuuluvuse ajaloolised põhivormid. Kuulumine mingi etnose hulka on emapiimaga sisseimetud teadmine. Maailmas rahvaid ca 1500(etnilisi gruppe ca 3000), keeli 6000 7000. Ennustatud on, et 90% neist kaob veel sel sajandil. Neist rahvusi: professionaalselt arendatava kultuuri, keele ja territooriumiga ca 1000. Poliitiliselt sõltumatuid rahvusriike ca 150 (riike üldse üle 190) . 1920 oli maailmas 50-60 riiki, Eesti nende hulgas.
oliivisalusid. Orgude viljakandvais osades külvati viljataimedest peamiselt otra. Kreeka pinnas ei paistnud silma oma viljakusega ja nõudis hoolikat harimist. Seepärast evis majanduses suurt tähtsust karjandus. Peeti peamiselt toidus vähenõudlikke kariloomi: sigu, kitsi ja lambaid. Tessaalias ja Argolises tegeldi hobusekasvatamisega. Section I.2 Rahvastik. Vanad kreeklased nimetasid oma maad Hellaseks ja endid helleenideks. Helleenid jagunesid mitmesugusteks suguharudeks. Tuntud on neli kreeka peasuguharu: aioolia, doorid, ahhaia ja joonia suguharu. Kreeka muistendid jutustavad rohkesti kreeka suguharude liikumisest ja ühtede suguharude vallutamisest teiste poolt. Nõnda näiteks alistati
annaabi.ee 
