näärmed, mis asuvad näiteks peas ja tiibadel, nende ainete vastuvõtmiseks on loomadel erilised retseptorid ehk sensillid. Põllumajanduses kasutatakse feromoone sageli taimekasvatuses seoses kahjurputukate tõrjega. Suguferomoonid Suguferomooid on sellised keemilised ühendid, mis meelitavad kohale sama liigi vastassoo esindajaid. Reeglina on tegemist lenuvate ühenditega, seega tajutakse neid distantsilt. Suguferomoone võivad toota nii isased kui emased putukad. Isaseid peibutavaid aineid toodavad näiteks paljud libikalised ja mardikalised. Suguferomoone tootvad näärmed paiknevad enamasti tagakehas. Signaaliks feromoonide tootmise algusele on tavaliselt mitmesugused keskkonnategurid, putuka vanus jms. Agergatsiooniferomoonid Agregatsiooniferomoonid põhjustavad sama liigi isendite (vastas- või samast soost) kogunemist. Eriti hästi on selliste ainete
tootmine ja kasutamine on paljudes maades keelatud. Tänapäeval püütakse üha rohkem kasutada mittemürgiseid putukatõrjevahendeid. Kuna 50% kõigist pestitsiididest moodustavad just need, on see samm eriti märkimisväärne. Siinkohal on vajalik nimetada feromoone ja juvenoide. Feromoonid on bioaktiivsed ained, mida organismid eritavad väliskeskkonda teiste liigikaaslaste mõjutamiseks. Tähtsamad feromoonid on suguferomoonid vastassugupoole ligimeelitamiseks. Sünteetilisi suguferomoone kasutatakse kahjurputukate tõrjeks taimekasvatuses. Püünistesse asetatud emasputukate suguferomoonide lõhna peale kogunevad isasputukad hävitatakse. Sellega väheneb järglaste arv. Juvenoidid on putukate juveniilhormoonide sünteetilised analoogid, mis põhjustavad putukatel pöördumatuid arenguhäireid, sigimatust ja surma. Juvenoidid lagunevad kiiresti ning on püsisoojastele ohutud. Kaasajal leiavad järjest laiemat kasutamist bioloogilised taimekaitsemeetodid, mis põhinevad
Dehüdreeritud ehk kuivatatud humiinhape on must amorfne polüdispersne heterogeenne pulber Feromoonid Feromoonid on bioaktiivsed ained, mida organismid eristavad väliskeskkonda teiste liigikaaslaste mõjutamiseks. Tähtsamad feromoonide rühmad on suguferomoonid (vastassugupoole ligimeelitamisek), agregatsioonferomoonid (liigikaaslaste kokkukutsumiseks), häireferomoonid (ühiseluliste putukate jaoks) ja jäljeferomoonid(liikumisradade märgistamiseks). Sünteetilisi suguferomoone kasutatakse taimekasvatuses kahjurputukate tõrjel. Püünistesse asetatud emasputukate suguferomoonide lõhna peale kogunevad isasputukad hävitatakse. Sellega väheneb järglaste arv. Mulla tekke etapid Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla tekkeks on vaja mitme teguri koosmõju. Muld hakkab tekkima seal, kus sobivale aluspinnale saavad elama asuda taimed ja mikroorganismid
Kahjuks on nad enamuses mürgised ka inimesele ja koduloomadele. Anorgaanilised pestitsiidid on näiteks väävlitolm, bordoovedelik, putukaid tõrjuvad fluoriühendid ja rotimürk. Suurem osa pestitsiide on orgaanilised ained. Feromoonid ja repellendid Feromoonid on looduslikud loomade (eriti putukate) poolt eritatavad ühendid teiste sama liiki isendite mõjutamiseks: signaalid hädaohust, toidust, partneriotsingust. Nt nõelava mesilase mürk kutsub teisi hulgakesi appi tulema. Suguferomoone eritavad tavaliselt emased isaste peibutamiseks, sageli tuntakse seda mitme kilomeetri kauguselt. Putukate feromoonid on pikema sirge ahelaga mõne kaksiksidemega alkoholid, aldehüüdid või estrid. Repellendid on putukaid peletavad ained: nende lõhn putukatele ei meeldi. Suhteliselt lihtsa keemilise valemiga on üks varasematest sääsetõrjevahenditest dimetüülftalaat. Loomsed mürgid Loomsed mürgid on iseloomulikumad selgrootutele. Selgroogsetest on mürgised osad
Eriti ohtlike pestitsiidide nagu DDT, samuti PCB, mida kasutatakse pestitsiidide lahjendajana, tootmine ja kasutamine on paljudes maades keelatud. Tänapäeval püütakse üha rohkem kasutada mittemürgiseid putukatõrjevahendeid. Nt: Feromoonid on bioaktiivsed ained, mida organismid eritavad väliskeskkonda teiste liigikaaslaste mõjutamiseks. Tähtsamad feromoonid on suguferomoonid vastassugupoole ligimeelitamiseks. Sünteetilisi suguferomoone kasutatakse kahjurputukate tõrjeks taimekasvatuses. Püünistesse asetatud emasputukate suguferomoonide lõhna peale kogunevad isasputukad hävitatakse. Sellega väheneb järglaste arv. Juvenoidid on putukate juveniilhormoonide sünteetilised analoogid, mis põhjustavad putukatel pöördumatuid arenguhäireid, sigimatust ja surma. Juvenoidid lagunevad kiiresti ning on püsisoojastele ohutud. Kaasajal leiavad järjest laiemat kasutamist bioloogilised taimekaitsemeetodid, mis põhinevad
Toidu-atraktante kasutatakse peibutussöötades rottide ja muttide vastu. Igal putukal on oma 8 kindel lõhn, mis meelitab neid toituma ja ka oma munad munevad nad sellistesse kohtadesse, kus nende järglased saaksid edasi toituda. *Feromoonid bioloogiliselt aktiivsed hästi kõrge lenduvusega ained, mida eritavad putukad ja mis mõjutavad sama liigi isendite käitumist. Suguferomoonid kindlustavad putukatele sugudevahelise keemilise kommunikatsiooni. Suguferomoone kasutatakse feromoonpreparaatides koos püünistega, et püüda loodusest välja isased putukad ja tekitada nende vaakum. Feromoonpüünised on kasutust leidnud näiteks hernemähkuri tõrjel. *Repellendid keemiliselt aktiivsed ained, mis omavad kahjuritele eemalepeletavat toimet. Biotõrjes kasutatakse kahjustajate hävitamiseks ka taimedest valmistatud pritsimis-vedelikke. Selliselt rakendatavaid taimi on palju: küüslauk, sibul, paiseleht, võilill, nõges, tomat jne. 5
3 – 85 mm Tundlad niitjad; urujätked saagi haaramiseks ja enesekaitseks; II ja III tagakeha segmendil mürginäärmad ELUVIIS/KOHT öise eluviisiga soojalembesed ja valguskartlikud; peamiselt maapinnal; emane muneb ühe kogumi mune ja valvab neid, vastsed jäävad emase hoole alla = lõimetishoole. 10. O. Blattodea – prussakalised Eestis 5 liiki MORFOLOOGIA 2,5 – 100 mm lame, ovaalne keha, pea varjatud kilbitaolise eesseljaga, kõik jooksujalad; lõhnanäärmed, mis eritavad suguferomoone; suguline dimorfism (isastel tiivad pikemad) ELUVIIS/KOHT Öise eluviisiga, toituvad peam. taimejäänustest; munad ooteegis. 11. O. Psocoptera – kõdutäilised Eestis 36 liiki MORFOLOOGIA 0.5 – 10 mm Meenutavad lehekirpusid, kuid imilont puudub; Lai pea ja haukamissuised; näokilbi ja suiste vahel lisanäokilp. ELUVIIS/KOHT enamasti troopilised; hoonetes, pesades; segatoidulised 12. O. Mallophaga – väivilised Eestis ~40 (250) liiki MORFOLOOGIA 0.5 – 11 mm
annaabi.ee 
