Eluslooduse süstemaatika
Kui liigi ladinakeelsele nimele on lisatud nimetäht, märgib see esmakirjeldaja nime (nt
Hirundo rustika L. suitsupääsuke, esmaavastaja Linné)
· Täiustas taimesüstemaatikat, nimetas väga palju taimi ja ka loomi.
· Üritas luua loomulikku süsteemi (peaks põhinema sugulusel, põlvnemisel, DNAl), aga
see jäi siiski kunstlikuks süsteemiks (õite, viljade sarnasuse järgi süstematiseeris, sest
suguelundid arenevad kõige aeglasemalt organitest) Nähtavate suguelunditeta taimed
nagu seened, vetikad, samblad jm paigutas taimeriiki, korallid ja käsnad samuti, kõik
selgrootud peale lülijalgsete pani usside klassi.
Kuni sinnamaani jaotati elusloodus selgelt loomadeks ja taimedeks. 19. Sajandil muutus piir
häguseks, sest:
· Edusammud anatoomias, embrüoloogias, füsioloogias, mikroskoopias (uuriti rakku,
avastati teisigi tuumaga ainurakseid peale bakterite).