imestada. Seksrevolutsioon Eestis on aga pikkade sammudega edasi läinud ning seksi pealt osatakse hästi teenida. "Abitu" seksuaalse tahu mängib rõhutatult välja Eesti Ekspressi arvustus, mille suunitlust omalt poolt toonitab illustratsioonivalik. Tõsi, seksuaalsuhetel on Kati Murutari loomingus oluline koht, kuid peaks siiski täpsustama, mida kirjanik väärtustab ja mida mitte. Pealiskaudsel lugemisel võiks "Abitut" tõesti kergekaaluliseks seksiraamatuks määratleda. Nii palju suguaktide kirjeldusi, hüperseksuaalsed tegelased, isegi muid valdkondi puudutav sõnavara ja fraseoloogia genitaalse sfääriga seotud (pabereid vägistatakse, juuksed kasvavad kohitsematult jne). Naise ja mehe asemel kasutatakse sõnu emane ja isane. Muide, need sõnad on tänases keelepruugis käibel ka omadussõnadena. Isane märgib loomulikult parimat ja esmajärgulist, emane on kehvake või vähemalt teisejärguline
tõttu pelgavad esimest suguakti. Kõrvale on toodud näide sellest, kuidas neiu otsib oma sõbratarilt mõistmist ning räägib talle kõigest. Juurde on autor lisanud, et enamus naisi on lesbiliste kalduvustega. Kui lapsest saab täiskasvanu, ei oota teda ees midagi muud kui abielu ja laste sünnitamine. See võib taaskord tekitada temas hirmu eesootava ees. Ja kui naine pettub oma pulmaöös võib ta muutuda külmaks kõigi järgnevate suguaktide suhtes. Kuigi naine võib koduste kohustuste kõrval ka tööl käimiseka aega leida, ei ole see siiski samasugune, kui see on meestel. Naisel on väga raske end tööga iseseisvaks muuta ja sõltub siis oma mehest. See aga näitab taas mehe ülemvõimu ja muudab naise alandlikuks. Pärast seda kui naine muutub suguvõimetuks hakkab ta elama oma lastes. Oma pojas näevad nad maailma vallutajat, midagi erilist, mis on maailmale vajalik. Emad üritavad oma